Otse põhisisu juurde

Rohelise Kooli programmi 2. seminar

Rohelise Kooli programmi 2019/20. õppeaasta teine seminar toimus Kohtla-Järve lasteaias Kirju-Mirju. Meie lasteaiast osales seminaril üks keskkonnatöögrupi liige. Kohtla-Järvele ja tagasi sõidutas Rohuaia, Kauri ja Kungla lasteaia Rohelise Töögrupi liikmeid ühiselt tellitud buss.
Seminari päevakava:
1. Rohelise Kooli progammi tegevused (Eeva Kirsipuu-Vadi)
2. Kliimamuutuste käsitlemine õppeasutuses (Asta Tuusti)
3. "Suure taimejahi" projekt (Eeva Kirsipuu-Vadi).
Oli väga põnev seminar! Allpool lühikesed kokkuvõtted räägitust.

Kokkuvõte ja mõtteid kliimamuutuste teemalisest ettekandest (Asta Tuusti)

  • Asta Tuusti rõhutas, et inimestel (sh lasteaedadel ja koolidel) ei ole mõtet mängida, et tegeletakse kliimamuutuste teemaga. Et teemaga sisuliselt tegeleda, peab ka päriselt teadma, mis on kliimamuutused. Kuidas on omavahel seotud põhjus ja tagajärg? 
  • Graafikud näitavad, et Maa keskmine temperatuur on 1850. aastast tõusuteel. Temperatuuri tõus on seotud CO2 tõusuga. Ka ookeani veetase tõuseb. Samas on päikesekiirgus alates 1750. aastast vähe muutunud ning praegu on soojenenud ainult atmosfääri alumine kiht - kui põhjus oleks päikesekiirguse muutuses, peaks olema soojenenud ka atmosfääri ülemine kiht. Seega on 95% tõenäosusega muutuste veduriks inimtegevus, 5% tõenäosusega on tegu loodusliku muutlikkusega. 
  • Eestlased on üldiselt veel kliimaspektikud, kuna me ei näe praegu kliimamuutuste tulemusi (suured üleujutused, põud, ekstreemsed ilmastikuolud jm). Kuigi veetõus Eestit veel ei ohusta, arvatakse, et aastaks 2100 hakkab Eesti maapind jälle langema. 
  • Praegu eraldatakse maailmas aastas 37 000 000 000 tonni CO2 inimese kohta. Eesti eraldab 12-14 tonni CO2 inimese kohta aastas, Taani 6 t/a, USA 16 t/a, Katar 49 t/a. Samas, kui terve maailm kulutaks nagu taanlased, kasvaks CO2 kogukulu ikkagi (48 000 000 000). 
  • Sotsiaalteadlased (sh haridusvaldkonna inimesed!) peaksid keskkonnateemadest rääkimisel haarama initsiatiivi, et need teemad jõuaksid päriselt inimesteni. 
  • Mida saame üksikisikutena ja õppeasutustena ise teha? Eekujuks olemine on tähtis, kuna lapsed viivad lasteaia väärtused koju kaasa. Mõtle läbi igapäevaotsused! 
    • jalgsi/jalgrattaga/ühistranspordiga liiklemine; 
    • muruniitmine vähendamine; 
    • korduskasutatav pudel ühekordsete asemel; 
    • vabalt peetavate kanade munade ostmine; 
    • taimetoidupäevade sisseviimine; 
    • lennukiga lendamise piiramine jm. 
  • Eestimaa Looduse Fondi kliimamuutuste klipid https://www.youtube.com/playlist?list=PLwWz4ccpnJhoKcDxdmySzHZmh6Y1iHIk2

Kokkuvõte ja mõtteid "Suure taimejahi" projektist (Eeva Kirsipuu-Vadi)

  • Põhiteemaks elurikkus - kuidas on erinevad liigid omavahel seotud, terviku nägemine. 
  • Miks peavad lapsed nimetama arukask, mitte lihtsalt kask, koduvarblane, mitte lihtsalt varblane? Selleks, et näidata elurikkust: meil on rohkem liike, kui vaid üks. 
  • Arutelu: kuidas saada tööle putukahotellid õppeasutuste hoovides? 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lasteaia esimene mudaköök mänguvalmis!

18. mail alustati meie lasteaia Rohelise Kooli töögrupi liikmete poolt lasteaia esimese mudaköögi rajamisega. Miks peaks ühes lasteaias üldse mudakööki vaja minema? Kas lastele seal mängides peale mustuse veel midagi kasulikku külge jääb? Muidugi! Lapsed saavad mudaköögis toimetades erinevaid kogemusi: nad katsetavad, õpivad tundma looduslikke materjale, nende omadusi, olekuid ja muutusi. Lastel tekib loovalt mängides ja õppides erinevaid küsimusi, millele saab üheskoos hakata vastuseid otsima ja lapsed saavad erinevate valdkondade vahel luua seoseid, mis ongi õppimise alus. Areneb laste peenmotoorika, tunnetustegevus, kujutlusvõime, sotsiaalsed ja mänguoskused. Kindlasti saab harjutada ka korra ja puhtuse pidamist. Seega kõike, mida lastel on vaja nüüd ja edaspidi, pakub neile mäng mudaköögis :) Kuidas aga esimese mudaköögi ehitamine läks? Köögi põhjaks on vahva leid Lääne-Viru Jäätmekeskusest. Uus elu on antud ühele vanale tööpingile, samuti vanadele väärt tammepuust sahtl

Laste meisterdatud jõulukaardid hoolde- ja eakatekodudesse

  Ühel päeval märkas Tähekeste õpetaja Alla Facebookis Madli-Mai Norma üleskutset saata kõigisse hooldekodudesse jõulukaarte. Nii pani Tähekeste õpetaja ka oma rühma kirja. Räägiti lastega, mis koht on hooldekodu ja miks sinna võiks kaarte teha ja saata. Meisterdati mitu erinevat varianti kaarte. Lõpuks valiti välja kõige ilusamad, kuid nii, et kaardipakki sattus igalt lapselt üks kaart. Koos lastega käidi postkontoris kaarte posti panemas. Nii nägid lapsed ka ise, kuidas kaardid teele lähevad. Loodetavasti on igal kaardisaajal hea meel väikese jõulusoojuse eest, sest just nendesse kaartidesse panigi iga laps sisse oma head soovid. Jõulukaarte meisterdasid ka Muumi rühma lapsed. Nemad tegid kaardid Rakvere eakatekodule Kuldne Sügis. Lapsed meisterdasid igale eakatekodu elanikule oma kaardi (kokku 33 kaarti), mis anti 16. detsembril eakatekodu juhatajale. Kaarte ja häid soove üle andes oli rõõm laste nägudel suur, sest kaardid olid valmistatud hingega. Kodu juhataja sõnul rõõmustavad ka

Lasteaias biojäätmete konteiner ja aiakomposter

Oktoobrikuus tellis meie majandusspetsialist Sveta Lääne-Viru Jäätmekeskusest lasteaeda biojäätmete konteineri. Nüüd seisab biojäätmete konteiner rõõmsalt teiste süvamahutite-konteinerite (pakendi, paberi-papi ja olmejäätmete) kõrval. Teavitustöö personali hulgas viis kiirelt selleni, et biojäätmete konteiner täitus ülikiiresti ning vaja oli lisalahendust. Selleks ostis lasteaed 300liitrise aiakompostri. Sinna on leinud tee erinevad aiajäätmed, õunasüdamed jm komposteeruv kraam.