Otse põhisisu juurde

Rohelise Kooli programmi 2. seminar

Rohelise Kooli programmi 2019/20. õppeaasta teine seminar toimus Kohtla-Järve lasteaias Kirju-Mirju. Meie lasteaiast osales seminaril üks keskkonnatöögrupi liige. Kohtla-Järvele ja tagasi sõidutas Rohuaia, Kauri ja Kungla lasteaia Rohelise Töögrupi liikmeid ühiselt tellitud buss.
Seminari päevakava:
1. Rohelise Kooli progammi tegevused (Eeva Kirsipuu-Vadi)
2. Kliimamuutuste käsitlemine õppeasutuses (Asta Tuusti)
3. "Suure taimejahi" projekt (Eeva Kirsipuu-Vadi).
Oli väga põnev seminar! Allpool lühikesed kokkuvõtted räägitust.

Kokkuvõte ja mõtteid kliimamuutuste teemalisest ettekandest (Asta Tuusti)

  • Asta Tuusti rõhutas, et inimestel (sh lasteaedadel ja koolidel) ei ole mõtet mängida, et tegeletakse kliimamuutuste teemaga. Et teemaga sisuliselt tegeleda, peab ka päriselt teadma, mis on kliimamuutused. Kuidas on omavahel seotud põhjus ja tagajärg? 
  • Graafikud näitavad, et Maa keskmine temperatuur on 1850. aastast tõusuteel. Temperatuuri tõus on seotud CO2 tõusuga. Ka ookeani veetase tõuseb. Samas on päikesekiirgus alates 1750. aastast vähe muutunud ning praegu on soojenenud ainult atmosfääri alumine kiht - kui põhjus oleks päikesekiirguse muutuses, peaks olema soojenenud ka atmosfääri ülemine kiht. Seega on 95% tõenäosusega muutuste veduriks inimtegevus, 5% tõenäosusega on tegu loodusliku muutlikkusega. 
  • Eestlased on üldiselt veel kliimaspektikud, kuna me ei näe praegu kliimamuutuste tulemusi (suured üleujutused, põud, ekstreemsed ilmastikuolud jm). Kuigi veetõus Eestit veel ei ohusta, arvatakse, et aastaks 2100 hakkab Eesti maapind jälle langema. 
  • Praegu eraldatakse maailmas aastas 37 000 000 000 tonni CO2 inimese kohta. Eesti eraldab 12-14 tonni CO2 inimese kohta aastas, Taani 6 t/a, USA 16 t/a, Katar 49 t/a. Samas, kui terve maailm kulutaks nagu taanlased, kasvaks CO2 kogukulu ikkagi (48 000 000 000). 
  • Sotsiaalteadlased (sh haridusvaldkonna inimesed!) peaksid keskkonnateemadest rääkimisel haarama initsiatiivi, et need teemad jõuaksid päriselt inimesteni. 
  • Mida saame üksikisikutena ja õppeasutustena ise teha? Eekujuks olemine on tähtis, kuna lapsed viivad lasteaia väärtused koju kaasa. Mõtle läbi igapäevaotsused! 
    • jalgsi/jalgrattaga/ühistranspordiga liiklemine; 
    • muruniitmine vähendamine; 
    • korduskasutatav pudel ühekordsete asemel; 
    • vabalt peetavate kanade munade ostmine; 
    • taimetoidupäevade sisseviimine; 
    • lennukiga lendamise piiramine jm. 
  • Eestimaa Looduse Fondi kliimamuutuste klipid https://www.youtube.com/playlist?list=PLwWz4ccpnJhoKcDxdmySzHZmh6Y1iHIk2

Kokkuvõte ja mõtteid "Suure taimejahi" projektist (Eeva Kirsipuu-Vadi)

  • Põhiteemaks elurikkus - kuidas on erinevad liigid omavahel seotud, terviku nägemine. 
  • Miks peavad lapsed nimetama arukask, mitte lihtsalt kask, koduvarblane, mitte lihtsalt varblane? Selleks, et näidata elurikkust: meil on rohkem liike, kui vaid üks. 
  • Arutelu: kuidas saada tööle putukahotellid õppeasutuste hoovides? 
Labels:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nutiseade ei tee seda, mida nimi lubab, vaid pigem vastupidi

Eilne järjekorras juba kaheksas roherännaku veebiseminar keskendus laste vaimsele tervisele. Ajuteadlane Jaan Aru rääkis enam kui viiekümnele huvilisele teemal „Lapsed ja nutineedus“. Ta juhtis juba loengu alguses tähelepanu sellele, et olles ise huvitatud nii inimese ajust, psühholoogiast kui tehisintellektist, ei võitle ta nutiseadmete vastu , vaid laste ja ka täiskasvanute aju eest , kuna me kõik oleme võimelised rohkemaks. Mida see tähendab? Lühidalt kokkuvõttes tähendab see seda, et meie laste aju on suuteline palju enamaks, kui me arvame. Loovus, loomingulisus ja andekus on mõisted, mida tõlgendatakse ajuteadlase sõnul sageli valesti – neid omadusi nähakse kui midagi, mis mõnel inimesel on ja mõnel mitte. Jaan Aru juhtis tähelepanu sellele, et kuna inimese aju on plastiline, on iga laps ja täiskasvanu võimeline ennast teostama ja oma potentsiaali realiseerima. Tasub endalt küsida, mis on see, mille vastu minu laps sügavat huvi tunneb? Mis paneb tal silma särama? Mida ta tahab uu
Postita kommentaar
Lisateave

Lasteaia esimene mudaköök mänguvalmis!

18. mail alustati meie lasteaia Rohelise Kooli töögrupi liikmete poolt lasteaia esimese mudaköögi rajamisega. Miks peaks ühes lasteaias üldse mudakööki vaja minema? Kas lastele seal mängides peale mustuse veel midagi kasulikku külge jääb? Muidugi! Lapsed saavad mudaköögis toimetades erinevaid kogemusi: nad katsetavad, õpivad tundma looduslikke materjale, nende omadusi, olekuid ja muutusi. Lastel tekib loovalt mängides ja õppides erinevaid küsimusi, millele saab üheskoos hakata vastuseid otsima ja lapsed saavad erinevate valdkondade vahel luua seoseid, mis ongi õppimise alus. Areneb laste peenmotoorika, tunnetustegevus, kujutlusvõime, sotsiaalsed ja mänguoskused. Kindlasti saab harjutada ka korra ja puhtuse pidamist. Seega kõike, mida lastel on vaja nüüd ja edaspidi, pakub neile mäng mudaköögis :) Kuidas aga esimese mudaköögi ehitamine läks? Köögi põhjaks on vahva leid Lääne-Viru Jäätmekeskusest. Uus elu on antud ühele vanale tööpingile, samuti vanadele väärt tammepuust sahtl
Postita kommentaar
Lisateave

Erinevad elurikkad kasvualad meie õuealal

Meie lasteaia õuealal jalutades võib kohata mitmeid põnevaid peenrakaste ja erilisi kasvualasid. Osaleme hetkel kahes projektis (rahvusvaheline lina- ja eestisisene kartulikasvatusprojekt), mis loovad lastele võimaluse jälgida taimede kasvu terve elutsükli jooksul ning võimaldavad lastel uurida, katsetada ja õppida otse tegevusväljal.  Uued infotahvlid aitavad lapevanematel ja külalistel end meie lasteaia taimekasvatusprojektide ja märgistatud kasvualadega kurssi viia! :)
Postita kommentaar
Lisateave