Rohelise Kooli programmi 2019/20. õppeaasta teine seminar toimus Kohtla-Järve lasteaias Kirju-Mirju. Meie lasteaiast osales seminaril üks keskkonnatöögrupi liige. Kohtla-Järvele ja tagasi sõidutas Rohuaia, Kauri ja Kungla lasteaia Rohelise Töögrupi liikmeid ühiselt tellitud buss.
Seminari päevakava:
1. Rohelise Kooli progammi tegevused (Eeva Kirsipuu-Vadi)
2. Kliimamuutuste käsitlemine õppeasutuses (Asta Tuusti)
3. "Suure taimejahi" projekt (Eeva Kirsipuu-Vadi).
Oli väga põnev seminar! Allpool lühikesed kokkuvõtted räägitust.
Kokkuvõte ja mõtteid kliimamuutuste teemalisest ettekandest (Asta Tuusti)
- Asta Tuusti rõhutas, et inimestel (sh lasteaedadel ja koolidel) ei ole mõtet mängida, et tegeletakse kliimamuutuste teemaga. Et teemaga sisuliselt tegeleda, peab ka päriselt teadma, mis on kliimamuutused. Kuidas on omavahel seotud põhjus ja tagajärg?
- Graafikud näitavad, et Maa keskmine temperatuur on 1850. aastast tõusuteel. Temperatuuri tõus on seotud CO2 tõusuga. Ka ookeani veetase tõuseb. Samas on päikesekiirgus alates 1750. aastast vähe muutunud ning praegu on soojenenud ainult atmosfääri alumine kiht - kui põhjus oleks päikesekiirguse muutuses, peaks olema soojenenud ka atmosfääri ülemine kiht. Seega on 95% tõenäosusega muutuste veduriks inimtegevus, 5% tõenäosusega on tegu loodusliku muutlikkusega.
- Eestlased on üldiselt veel kliimaspektikud, kuna me ei näe praegu kliimamuutuste tulemusi (suured üleujutused, põud, ekstreemsed ilmastikuolud jm). Kuigi veetõus Eestit veel ei ohusta, arvatakse, et aastaks 2100 hakkab Eesti maapind jälle langema.
- Praegu eraldatakse maailmas aastas 37 000 000 000 tonni CO2 inimese kohta. Eesti eraldab 12-14 tonni CO2 inimese kohta aastas, Taani 6 t/a, USA 16 t/a, Katar 49 t/a. Samas, kui terve maailm kulutaks nagu taanlased, kasvaks CO2 kogukulu ikkagi (48 000 000 000).
- Sotsiaalteadlased (sh haridusvaldkonna inimesed!) peaksid keskkonnateemadest rääkimisel haarama initsiatiivi, et need teemad jõuaksid päriselt inimesteni.
- Mida saame üksikisikutena ja õppeasutustena ise teha? Eekujuks olemine on tähtis, kuna lapsed viivad lasteaia väärtused koju kaasa. Mõtle läbi igapäevaotsused!
- jalgsi/jalgrattaga/ühistranspordiga liiklemine;
- muruniitmine vähendamine;
- korduskasutatav pudel ühekordsete asemel;
- vabalt peetavate kanade munade ostmine;
- taimetoidupäevade sisseviimine;
- lennukiga lendamise piiramine jm.
- Eestimaa Looduse Fondi kliimamuutuste klipid https://www.youtube.com/playlist?list=PLwWz4ccpnJhoKcDxdmySzHZmh6Y1iHIk2
Kokkuvõte ja mõtteid "Suure taimejahi" projektist (Eeva Kirsipuu-Vadi)
- Põhiteemaks elurikkus - kuidas on erinevad liigid omavahel seotud, terviku nägemine.
- Miks peavad lapsed nimetama arukask, mitte lihtsalt kask, koduvarblane, mitte lihtsalt varblane? Selleks, et näidata elurikkust: meil on rohkem liike, kui vaid üks.
- Arutelu: kuidas saada tööle putukahotellid õppeasutuste hoovides?
Kommentaarid
Postita kommentaar