Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on postitused sildiga lepatriinu

Lepatriinud tutvusid pisirohekasvatusega

Täna käis Lepatriinu rühma lastele pisirohekasvatamist tutvustamas Tallinna Botaanikaaia vanemaednik ning Partsi talu perenaine, OÜ Pisirohe looja Marit Mäesaar. Peale Lepatriinu rühma laste ja õpetajate oli kohal teisigi taimekasvatuse huvilisi alates lasteaia juhtkonnast kuni Lääne-Virumaa Uudiste ajakirjanikuni välja :) Marit uuris laste käest, mis on nende lemmiktoidud ning soovis teada, kas lapsed teavad, kust saab vitamiine. Kuna lepatriinudel oli alles eelmisel nädalal käinud vitamiinidest rääkimas Loore ema, olid lapsed kursis, et vitamiine saab toidust ja neid on vaja selleks, et olla terve ja tugev ja kiire.  Lapsed said maitsta Mariti kaasa toodud redise, nuikapsa ja brokoli võrseid ning muidugi ka ise seemned mulda panna. Selleks tuli esmalt muld kobestada, anumad mullaga täita ning muld kinni vajutada, et taimed ühtlaselt kasvaksid. Seejärel külvasid lapsed mulla peale erinevaid seemneid - tatart, nuikapsast, redist. Suur töö tuli ära teha nii mulla kui seemnte niisuta...

Sooja kampsuni päev

Nii nagu mitmel eelneval aastalgi, tähistasime ka sel aastal lasteaias sooja kampsuni päeva.  Sooja kampsuni päev on Belgia rohelise kooli porgrammi poolt ellu kutsutud päev, mis juhib tähelepanu soojusenergiakasutusele ja -säästmisele. Tihti alandatakse siseruumides temperatuuri kraadi või paar ning jälgitakse selle mõju, sh säästu. Kõikides rühmades keerati radiaatorid kinni ja mõõdeti ruumi temperatuuri enne soojuse mahakeeramist ja järgmisel hommikul. Lapsed panid end lasteaia tulles soojemalt riidesse, et koos oma rühmaõpetajatega mõelda energiakasutamise peale. Kui Muumi rühmas oli eelmise päeva õhtul sooja 24 kraadi, siis peale temperatuuri mahakeeramist oli sooja kampsuni päeva õhtuks alles vaid 19 kraadi. Aknalaual olev termomeeter näitas lausa 15,8 kraadi. Laste arvates muidugi rühmas külm ei olnud :) Üheskoos räägiti kliimamuutustest: loeti juttu "Hiiglane Hiid on pahane" ja vaadati filmi "Terra on haige". Räägiti sellest, millised on keskkonnale sõbrali...

Ligi kakssada uut kevadlille leidis tee lasteaia õuealale

Kolmandat aastat järjest kogume peredelt kevadlillede sibulaid ning istutame sügiseti koos lastega lasteaia õuealale, et lilled nii meid kui tolmeldajaid kevadel esimeste soojade ilmadega rõõmustama hakkaksid! Muumi rühma lapsed panid mulda 45 sibullille sibulat. Maha said nii nartsissid, tulbid kui ka krookused.  Mesimummu rühma lapsed istutasid oma kaheksa tulpi rühma põõsaste alla. Lepatriinu rühma toodi hüatsindi- ja nartsissisibulaid, mis istutati õunapuuaeda muusikaõpetajate akna alla. Tähekese rühma toodi seitse tulbisibulat, üks krookus ja üks üllatussibul :) Krõllidele  toodi 24 tulbisibulat. Pipidele toodi värvikirevaid anemoone. Mõmmide rühma toodi 15 krookust. Puhhi rühma toodi 28 erinevat lillesibulat, enamik kaunid tulbid. Öökullipere rühma toodi liiliaid, hüatsinte ja tulpe, mis istutati lasteaia jõulukuuse alla.

Lepatriinude kartulikasvatuse tipphetked

Kevadel panid Lepatriinu rühma lapsed programmi "Kartulikastid lasteaedades" raames maha hulga `Tiina` kartuleid. Kartulid võeti üles koos Mõmmi rühma lastega 25. augustil. Tuli tunnistada, et kartulisaak oli kahjuks üsna kesine. 9. septembril võeti ülesvõetud kartulid uuesti välja ja tehti neist ahjukartuleid. Lapsed aitasid kartuleid pesta ja kõrvalise abiga sai ka vigurlõikuriga tükeldamises jälle kätt proovida. Natukene võid ja natukene tilli ning voilaa! Lapsed sõid ahjukartuleid suure isuga. Valmis ahjukartuleid jagati omakorda veel Tähekeste rühma lastega.

Kartulikasvatamise projekt

Meie lasteaia Lepatriinu rühma lapsed osalevad Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Maaeluministeeriumi ja Biolani projektis "Kartulikastid lasteaeda". Projekti eesmärgiks on, et lapsed saavad ise kogeda, kuidas kasvab kõigile hästi tuntud köögivili kartul. Kuna sel aastal möödub 80 aastat Eetis armastatud kartulisordi `Jõgeva kollane` aretamisest, pakub Eesti Taimekasvatuse Instutuut 80 lasteaiale võimalust kasvatada ise kartulit. Kuna Rakvere Kungla lasteaed soovis projektis osaleda, saadeti nii meile kui kõigile teistele lasteaedadele kartulite kasvatamiseks valmis kast, õpetus, muld, looduslik väetis ning muidugi ka seemnekartulid. Kasvatatavaks sordiks ei ole küll `Jõgeva kollane`, vaid hoopis `Tiina`, kuna see on haiguskindlam ja hõlpsamini kasvatatav.  Neljapäeval panid Lepatriinud koos õpetajatega kartulikasti kokku ning tõid mullakotid käruga kasti juurde. Täna, reedel, panid lepatriinud töökindad kätte ja tühjendasid mullakotid kasti, tegid augu kartulite jaoks, lisati ...

Lepatriinude nurmenukuvaatlus Rakvere linnas

Täna käisid Lepatriinu rühma 3-4aastased lapsed õppekäigul Tartu tn lõpus asuval puisniidul. Sinna jõudmiseks kasutati linnaliini bussi nr 1. Õppekäigul joosti ja mängiti, joonistati, peeti piknikku ning viidi läbi ka nurmenukuvaatlus Tartu Ülikooli ja Eestimaa Looduse Fondi algatuse "Eesti otsib nurmenukke" raames. Oma väike panus teadusesse on antud! Lepatriinud vaatasid 100 erineva lilleõie sisse ning märkasid, et S-tüüpi tolmukaid oli 46 ja L-tüüpi tolmukaid 54. 

Kuidas tulevad Lepatriinu rühma lapsed lasteaeda kevadel?

Lepatriinu rühma lapsed panid varakevadel (07.03-11.03) kirja, millist transpordivahendit kasutades nad lasteaeda tulevad. Talvise liikumise tulemustega saab tutvuda   siin . 09.05-13.05 nädalal panid Lepatriinu rühma lapsed uuesti kirja, mil viisil nad hommikuti lasteaeda tulevad. Tabelis olid valikud   jalgsi ,   rattaga ,   bussiga ,   autoga . Seitse last 15st tulevad iga päev lasteaeda autoga, kaks last tuleb bussiga, kolm last jalgsi, üks laps rattaga ja kaks last kasutasid erinevatel päevadel erinevaid liikumisviise (ühel päeval autoga, teisel jala, ühel päeval rattaga, teisel autoga jne). Rühmaõpetajatest tuleb üks tööle jalgsi, üks jalgrattaga ja üks autoga. Muutus varakevadega võrreldes on see, et üks laps, kes varem sõitis lasteaeda autoga, ja üks laps, kes enne tuli jalgsi, tulevad nüüd bussiga. Jalgsi/rattaga tuleb lasteaeda üks laps vähem kui varakevadel ning kombineeritud viisi liikumiseks kasutab kaks last (varakevadel kolm last). Üldiselt väga u...

Lepatriinud külvasid rukkilille, hernest ja redist

Tänasel soojal maipäeval tegid lepatriinud oma käed mullaseks. Õunaaias uudistati esmalt seda, kuidas onu Kalev kompostikastidest juba valminud mulda välja tõstis. Sama mulda kasutati ka rukkilillede külvimullana ja viidi ämbritäis ka oma peenrakasti. Väiksesse peenrakasti külvasid lepatriinud täna oma korjatud herneseemned, suurde kastiserva külvati kaks rida redist.