Otse põhisisu juurde

Kuidas tulevad Lepatriinu rühma lapsed lasteaeda kevadel?


Lepatriinu rühma lapsed panid varakevadel (07.03-11.03) kirja, millist transpordivahendit kasutades nad lasteaeda tulevad. Talvise liikumise tulemustega saab tutvuda siin.

09.05-13.05 nädalal panid Lepatriinu rühma lapsed uuesti kirja, mil viisil nad hommikuti lasteaeda tulevad. Tabelis olid valikud jalgsi, rattaga, bussiga, autoga.

Seitse last 15st tulevad iga päev lasteaeda autoga, kaks last tuleb bussiga, kolm last jalgsi, üks laps rattaga ja kaks last kasutasid erinevatel päevadel erinevaid liikumisviise (ühel päeval autoga, teisel jala, ühel päeval rattaga, teisel autoga jne). Rühmaõpetajatest tuleb üks tööle jalgsi, üks jalgrattaga ja üks autoga.

Muutus varakevadega võrreldes on see, et üks laps, kes varem sõitis lasteaeda autoga, ja üks laps, kes enne tuli jalgsi, tulevad nüüd bussiga. Jalgsi/rattaga tuleb lasteaeda üks laps vähem kui varakevadel ning kombineeritud viisi liikumiseks kasutab kaks last (varakevadel kolm last). Üldiselt väga uuri erinevusi varakevadega ei ole - need, kes elavad kaugemal, sõidavad autoga/bussiga sõltumata aastaajast, need, kes elavad lähemal, valivad liikumisviisi perekonna ajarssursist lähtudes.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nutiseade ei tee seda, mida nimi lubab, vaid pigem vastupidi

Eilne järjekorras juba kaheksas roherännaku veebiseminar keskendus laste vaimsele tervisele. Ajuteadlane Jaan Aru rääkis enam kui viiekümnele huvilisele teemal „Lapsed ja nutineedus“. Ta juhtis juba loengu alguses tähelepanu sellele, et olles ise huvitatud nii inimese ajust, psühholoogiast kui tehisintellektist, ei võitle ta nutiseadmete vastu , vaid laste ja ka täiskasvanute aju eest , kuna me kõik oleme võimelised rohkemaks. Mida see tähendab? Lühidalt kokkuvõttes tähendab see seda, et meie laste aju on suuteline palju enamaks, kui me arvame. Loovus, loomingulisus ja andekus on mõisted, mida tõlgendatakse ajuteadlase sõnul sageli valesti – neid omadusi nähakse kui midagi, mis mõnel inimesel on ja mõnel mitte. Jaan Aru juhtis tähelepanu sellele, et kuna inimese aju on plastiline, on iga laps ja täiskasvanu võimeline ennast teostama ja oma potentsiaali realiseerima. Tasub endalt küsida, mis on see, mille vastu minu laps sügavat huvi tunneb? Mis paneb tal silma särama? Mida ta tahab uu

Lasteaia esimene mudaköök mänguvalmis!

18. mail alustati meie lasteaia Rohelise Kooli töögrupi liikmete poolt lasteaia esimese mudaköögi rajamisega. Miks peaks ühes lasteaias üldse mudakööki vaja minema? Kas lastele seal mängides peale mustuse veel midagi kasulikku külge jääb? Muidugi! Lapsed saavad mudaköögis toimetades erinevaid kogemusi: nad katsetavad, õpivad tundma looduslikke materjale, nende omadusi, olekuid ja muutusi. Lastel tekib loovalt mängides ja õppides erinevaid küsimusi, millele saab üheskoos hakata vastuseid otsima ja lapsed saavad erinevate valdkondade vahel luua seoseid, mis ongi õppimise alus. Areneb laste peenmotoorika, tunnetustegevus, kujutlusvõime, sotsiaalsed ja mänguoskused. Kindlasti saab harjutada ka korra ja puhtuse pidamist. Seega kõike, mida lastel on vaja nüüd ja edaspidi, pakub neile mäng mudaköögis :) Kuidas aga esimese mudaköögi ehitamine läks? Köögi põhjaks on vahva leid Lääne-Viru Jäätmekeskusest. Uus elu on antud ühele vanale tööpingile, samuti vanadele väärt tammepuust sahtl

Erinevad elurikkad kasvualad meie õuealal

Meie lasteaia õuealal jalutades võib kohata mitmeid põnevaid peenrakaste ja erilisi kasvualasid. Osaleme hetkel kahes projektis (rahvusvaheline lina- ja eestisisene kartulikasvatusprojekt), mis loovad lastele võimaluse jälgida taimede kasvu terve elutsükli jooksul ning võimaldavad lastel uurida, katsetada ja õppida otse tegevusväljal.  Uued infotahvlid aitavad lapevanematel ja külalistel end meie lasteaia taimekasvatusprojektide ja märgistatud kasvualadega kurssi viia! :)