Terve ja roheline Kungla

Meie lasteaia selle õppeaasta üks kolmest Rohelise Kooli teemast on vesi. Et Krõllide kiviprojekt oli jõudnud mägede, sealjuures mägede tippude lumeni, otsustati edasi uurima hakata vett. Kaardistati, mida lapsed teavad ja mida soovivad teada ning pandi esialgsed tegevused paika.  Alustastati veest üldiselt - mis see on ja mis sellega teha saab. Tehti põnevaid katseid, uuriti, kuidas vihmana maapinnale jõuab, prooviti veetilka pildistada, kasutati vett kunstitegevustes ja mängudes. Mõned tegevused pakkusid välja lapsed ise (nagu veega joonistamine, trikk tagurpidi veeklaasiga).  Otsiti rühmas kohad, kus leidub vett ja saadi teada, et vesi on peale kraani ja WC-poti ka taimedes ja toidus. Kui toit kuivab, siis vesi aurustub.  Vahepeal peavad Krõllid jõulupühi ja uuel aastal jätkatakse projektiga. Minnakse edasi erinevate veekogudega, põigatakse mõnele põnevale maatükile keset ookeani ja räägitakse kindlasti ka vee hoidmise olulisusest.

  Ühel päeval märkas Tähekeste õpetaja Alla Facebookis Madli-Mai Norma üleskutset saata kõigisse hooldekodudesse jõulukaarte. Nii pani Tähekeste õpetaja ka oma rühma kirja. Räägiti lastega, mis koht on hooldekodu ja miks sinna võiks kaarte teha ja saata. Meisterdati mitu erinevat varianti kaarte. Lõpuks valiti välja kõige ilusamad, kuid nii, et kaardipakki sattus igalt lapselt üks kaart. Koos lastega käidi postkontoris kaarte posti panemas. Nii nägid lapsed ka ise, kuidas kaardid teele lähevad. Loodetavasti on igal kaardisaajal hea meel väikese jõulusoojuse eest, sest just nendesse kaartidesse panigi iga laps sisse oma head soovid. Jõulukaarte meisterdasid ka Muumi rühma lapsed. Nemad tegid kaardid Rakvere eakatekodule Kuldne Sügis. Lapsed meisterdasid igale eakatekodu elanikule oma kaardi (kokku 33 kaarti), mis anti 16. detsembril eakatekodu juhatajale. Kaarte ja häid soove üle andes oli rõõm laste nägudel suur, sest kaardid olid valmistatud hingega. Kodu juhataja sõnul rõõmustavad ka

Detsembrikuud alustati Sipsiku rühmas Eesti ja naaberriikide geograafilise määramise ja nimetamisega kaardil. Lapsed said teada, et Eestil on neli naaberriiki - Venemaa, Läti, Soome ja veidi kaugemal asuv Rootsi. Tutvumist alustati Eesti jõulutoitudega ning -kommetega.   Lapsed oskasid väga hästi ise  e esti traditsioonilisi jõulutoite nimetada. Teati, et süüakse verivorsti, kartulit, hapukapsast ja liha ning magustoiduks põhiliselt piparkooke ning mandariine. Sinna juurde tõi õpetaja välja veel pohlamoosi (verivorsti juurde) ning kõrvitsasalati. Enne toiduvalmistamist korrati üle hügieeninõuded ja  arutleti, miks  on need vajalikud.  Eesti jõulutoitudest  said lapsed maitsta verivorsti, hapukapsast ja pohlamoosi ning  midagi,  mis üheltki peolaualt ei puudu - kartulisalatit. Üheselt oskasid lapsed öelda, et jõuludeks tuuaks kuusk tuppa , see  ehitakse ära ja et eh e tega kaunistatakse terve kodu. Kommetest teadis mõni laps öelda, et inimesed käivad kirikus ja surnuaial.   Järgnevalt v

  Mesimummude rühma lapsed koos õpetajatega on viimasel ajal palju katsetanud erinevate rahvuste köökide maitsetega.  Ühel päeval valmistati vene köögist hapukapsasalatit. Arine tõi kodust kaasa juustupallikesi, mis salati juurde ideaalselt sobisid. Mesimummude rühma Mirtelil oli sooviks süüa sibulat. Täitus ka see soov! :) Proovisid ka teised lapsed. Soome-ugri köögist valmistasid lapsed seene-sibula salatit.

  Lepatriinu rühma lapsed uurisid õmblemise projekti raames ka seda, kus on me riided tehtud. Lapsed valisid oma kapist ühe riideeseme ning uurisid koos õpetajaga, kus see valmistatud on.  Lapsed joonistasid paberile rõiva pildi ning uurisid maailmakaardilt, kus see riik asub, kus rõivas toodetud on. Lapsed tutvusid maailmajagudega nagu Euroopa ja Aasia ning tuli tõdeda, et enamik meie riideid on valmistatud väga-väga kaugel Aasia riikides. Kõige enam rõivaid oli valmistatud Hiinas ja Bangladeshis, Eestist kõige kaugemal aga oli toodetud ühe tüdruku kampsun - Kambodžas. Lapsed uurisid ka, millised näevad välja nende riikide lipud, ning joonistasid need oma rõivaeseme juurde. Õnneks oli lastel ka rõivaid, mis on toodetud Eestis - nendeks olid põhiliselt Eesti tootja Bredeni mütsid-sallid. Üheskoos õpetajatega vaadati ka videosid Hiina õmblusvabrikutest ning tõdeti, et nendes vabrikutes pole sugugi kerge töötada. Lisaks tuli välja, et paljud inimesed, kes väga kaugel meile riideid õmbeva

Novembri- ja detsembrikuus kogusid Kungla lasteaia lapsed koos emade-isadega ja õpetajad Rakvere koduloomade varjupaiga kassidele ja koertele annetusi. Kokku koguti aukartustäratav hulk asju (sööki, kassiliiva, tekke jm), mis anti üle 14. detsembril ning mille üle varjupaigaasukad kindlasti rõõmustavad! Suur aitäh ka Janne Vaigurannale, kes meie lasteaeda sellele teekonnale kaasa kutsus! Hea on teha head!

  RAKVERE KUNGLA LASTEAIA ROHELISE TÖÖRÜHMA KOOSOLEKU PROTOKOLL    RAKVERE                                                                                         1.12 2020 nr 4       Algus kell 13.30, lõpp 15.00   Juhatas Terje Makarova  Protokollis Airi Tõnn  Võtsid osa: registreerimislehel Puudusid: Maili Metsalu, Helen Blankin, Triin Reineberg ja Christel Aunapuu     PÄEVAKORD:  1. Plakatid keskkonnapõhimõtete ja sel õppeaastal käsitletavate teemadega. 2. RK tegevuste läbiviimise toimimine.    1. Päevakorrapunkt  KUULATI: Terje Makarova Et lapsevanemad hetkel majja ei tule, siis ei ole teavitusplakateid varem kokkulepitu järgi mõtet teha ja seinale panna. Samas peaks vanemaid meie teemadest siiski teavitama.   Sõnavõtud:  Segadused on, milline see plakat peab välja nägema, kuhu üles pannakse. Põhimõtteid võib kujutada ka pildikeeles (piktogrammid). Äkki panna plakatid aia külge? Rannamõisas oli aia ääres hea puidust tahvel. Teemad ja põhimõtted on ka kodulehel.   OTSUSTATI :  1.1.