Lepatriinu rühma lapsed uurisid õmblemise projekti raames ka seda, kus on me riided tehtud. Lapsed valisid oma kapist ühe riideeseme ning uurisid koos õpetajaga, kus see valmistatud on.
Lapsed joonistasid paberile rõiva pildi ning uurisid maailmakaardilt, kus see riik asub, kus rõivas toodetud on. Lapsed tutvusid maailmajagudega nagu Euroopa ja Aasia ning tuli tõdeda, et enamik meie riideid on valmistatud väga-väga kaugel Aasia riikides. Kõige enam rõivaid oli valmistatud Hiinas ja Bangladeshis, Eestist kõige kaugemal aga oli toodetud ühe tüdruku kampsun - Kambodžas. Lapsed uurisid ka, millised näevad välja nende riikide lipud, ning joonistasid need oma rõivaeseme juurde.
Õnneks oli lastel ka rõivaid, mis on toodetud Eestis - nendeks olid põhiliselt Eesti tootja Bredeni mütsid-sallid.
Üheskoos õpetajatega vaadati ka videosid Hiina õmblusvabrikutest ning tõdeti, et nendes vabrikutes pole sugugi kerge töötada. Lisaks tuli välja, et paljud inimesed, kes väga kaugel meile riideid õmbevad, ei saa korralikku palka, neile ei võimaldata puhkust, et oma lastega koos olla ning et vahel õmblevad meie riideid ka teiste riikide lapsed, kuigi nii see kindlasti ei peaks ega tohiks olla.
Tuli tõdeda, et kuna lapsed omale ise riided ei osta, ei saa nad ka otsustada, millist firmat eelistada, kuid lapsed olid nõus sellega, et uusi riideid ei peaks küll nii palju ostma!
Kommentaarid
Postita kommentaar