Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva veebruar, 2020 postitused

Rohelise Kooli töörühma protokoll nr 6

RAKVERE KUNGLA LASTEAED ROHELISE KOOLI TÖÖRÜHMA PROTOKOLL Rakvere                                                                                                             27.02.2020 nr 6 Algus kell 13.15, lõpp kell 14.50 Juhatas: Liidia Bobkova Protokollis: Marika Kundla Võtsid osa: Helena Lust, Marika Kundla, Airi Tõnn, Maili Metsalu, Liidia Bobkova, Alla Puhilas, Svetlana Prohorova. Puudusid: Terje Makarova, Kai Pikhof, Helen Blankin, Anita Aas; Triin Reineberg, Inga Murula-Riim ja Cristhel Aunapuu (lapsevanemate esindajad). Päevakord: 1. Leppida kokku, milliseid Rakvere vaatamisväärsusi pildistame õppematerjali „Rakvere vaatamisväärsused“ tarbeks (RK valdkond: globaalne kodakondsus). 2. Jooksvad küsimused. 3. Uue koosoleku aja kokkuleppimine. Vastavalt päevakorrapunkti numbrile: 1.       Kuulati: Marika Kundla andis teada, et Rohelise Kooli töörühmal tuleb välja valida Rakvere vaatamisväärsused, mida õpetaja Kaidi Kaasik ja õpetaja assis

Lepatriinu rühma aedherned pistsid ninad mullast välja

Kui Lepatriinu rühma lapsed reedel koju läksid, ei paistnud veel ühestki potist hernetaimepoegagi. Aga täna! Täna rohetasid kõik aedhernepotid, kuid... Kuidas kindlaks teha, kes pikal nädalalõpul see esimene oli, kes nina mullast välja pistis? Peamiseks kahtlusaluseks on leotatud 'Erme' - selles potis kasvas täna nimelt kõige pikem aedhernetaim - lausa 6,5 cm pikk! Lapsed olid üllatunud, kui ühes potis veel midagi näha ei olnud. Lillherned, nimelt, tunduvad olevat meil kõige aeglasema kasvuga. Elisabeth uurib 'Bijou'potti ja on siiralt üllatunud: "Miks siin ei ole?!" Õhtupoole said lapsed ka ühes potis kasvavaid aedherneid omavahel mõõta. Mõõduvahendiks otsustati võtta joonlaud. Lisaks torkasid lapsed juba tärganud taimedega pottidesse pajuoksad, et taimedel oleks kasvades kellelegi tugevale toetuda :)

Roherännak: Kas meie kaitseme elurikkust või kaitseb elurikkus meid?

19. veebruari õhtul kell 17.30 said keskkonnahuvilised Kungla lasteaia saalis uusi teadmisi elurikkuse valdkonnas. Kohalikke olid harimas Tartu Ülikooli Maastike elurikkuse töörühma liikmed Iris Reinula ja Marianne Kaldra. Botaanikud andsid ülevaate olukorrast maailmas ja Eestis ning arutleti üheskoos, mida saame igapäevaselt elurikkuse hoidmiseks teha. Mõned punktid ettekandest: * Globaalne ja lokaane elurikkuse kadumine on seotud nii põllumajanduse intensiivistumisega kui rahvastiku kasvuga - traditsioonilise maakasutuse muutus. *  Meile juba tuttavate taimede (kullerkuppude, pääsusilmade) leviku vähenemine. Seal, kus neid vanasti kasvas, enam sageli ei kasva, kuna maastik on muutunud. * Viimaste kümnendite jooksul on toimunud tohutud putukate ja lindude arvukuse muutused. * Ainult looduskaitsealadest ei piisa - loodus ei tunne piire - seda tuleb hoida ka väljaspool looduskaitsealasid. * Looduse hüved on erinevad - nad reguleerivad ökosüsteemide toimimist, kuid võivad olla lis

Sõpruseterade külvamine: Tähekese rühm

Tähekese rühm pani Räpina aianduskooli Sõrpusetera projekti aed- ja lilleherne seemned mulda esmaspäeval, 17. veebruaril. Nüüd jääb vaid oodata, kes kõige kiiremini nina mullast välja pistab.

Lepatriinud tutvuvad herne- ja lillherneseemnetega lähemalt

Rakvere Kungla lasteaia Lepatriinud jätkasid sõbrapäeval alanud seemnete äraarvamismängu sellega, et nüüd võeti ette herne- ja lillehernetaimega lähemalt tutvumine.  Hommikuringis vaadati fotosid ja uuriti veel kord seemneid, neid  loendati, et saaks pooled aedherneseemnetest likku panna,  tehti tabel, kellele maitsevad herned ja kellele mitte, vaadati herneseemnete külvamise videot, viidi nähtud teooria praktiliselt ellu ning lõpuks tegid lapsed ka päris oma projektisildi.  Nüüd ootavad Lepatriinud põnevusega, kes on esimene ja kõige kiirem tärkaja!

Päikesejänkud pistavad oma Sõprusetera seemned mulda

Uue nädala alguses pistsid meie lasteaia Päikesejänku rühma lapsed koos õpetajaga Räpina aianduskoolist saadetud sõpruseterad mulda. Lastel oli külvamisest suur rõõm ning nüüd tuleb vaid oodata ära see esimene kiire - kas see on aed- või lillehernes? Mis teie arvate? :)

Lepatriinud kasutavad kujutlusvõimet...

Sõbrapäeval uuris Lepatriinu rühm lähemalt seemneid, mis olid Räpina aianduskoolist lasteaeda saadetud. Oma kujutlusvõimet kaasates joonistasid lapsed mesilas- ja sojavahakriitidega taimed, mis nende meelest võiks sellistest rohekas-kollastest ja pruunidest seemnetest võrsuda. Lapsed veel ei teadnud, mis taimede seemnetega on tegu, kuid paar last arvas siiski ära, et tegu on herneseemnetega... Muidu pakuti nii lille-, roosi- kui ka kiirnuudliseemneid :)

Sõprusetera projekt

Räpina aianduskool kuulutas sel aastal välja uue taimeprojekti. Sel aastal kasvatavad meie lasteaia Päikesejänku, Tähekese, Poku, Lepatriinu, Öökullipere, Mõmmi ja Mesimummu rühmad aedhernest 'Erme' ja 'Valma', lisaks lillhernest 'Bijou'. Lähemalt tutvu projektiga siin .

Krõllid Oandus

Krõlli rühm käis taime- ja loomariigi esindajatega tutvumas Oandu metsarajal. Programmis "Kes elab metsa sees?" saadi tuttavaks muuhulgas ka põdrasamblaga ja avastati mitmeid põnevaid kohti metsas.

Kas meie kaitseme elurikkust või kaitseb elurikkus meid?

Rakvere Kungla, Rohuaia ja Triinu lasteaed ning Eralasteaed Kaur on üheskoos ellu kutsunud keskkonnaürituste sarja Roherännak.  Sarja teine üritus “Kas meie kaitseme elurikkust või kaitseb elurikkus meid?” pakub mõtlemisainet kõigile, kellele läheb korda meie elukeskkonna olevik ja tulevik.  Üritust juhivad Tartu Ülikooli botaanikud ja maastike elurikkuse töörühma liikmed Iris Reinula ja Marianne Kaldra. Roherännak toimub 19. veebruaril kell 17.30 Rakvere Kungla lasteaia saalis.  Üritus on tasuta. Facebooki üritus: https://www.facebook.com/events/2616763701944045/

Tähekese rühm avastamas paigalinde

Tähekese tegevusplaan näeb ette tutvumise lindudega. Plaaniti minna linde vaatama, kuulama ja uurima nende tegevust talvel. Kohaks valiti Rakvere haiglatagune mets. Kolmapäeva hommikul said tubased toimetused ruttu tehtud, juba kella kümne paiku riidesse ja metsa poole minema. Tee peal tabas Tähekesi talv - hakkas sadama lund, veeloikudel jää.  Kohe minnes nägid lapsed tänaval ühe põõsa otsas leevikest. Metsas linde ei nähtud, küll aga kuuldi. Lapsed tundsid ära varese hääled, kuuldi ka varblaste sidinat ja veel ühte lindu. Arvati üheskoos, et tihased. Otsiti ka lindude "kodusid"- leiti nii pesakaste kui ka lindude enda poolt meisterdatud pesi. Metsa minnes võtsid Tähekesed endale veel teisegi ülesande. Nimelt korjati kokku kõik prügi metsast, mida nähti. Selleks võeti kaasa kilekott ja õpetajale töökindad. Kui lapsed leidsid midagi, siis ütlesid ja näitasid. Õpetaja pani prügi kotti. Tähekeste üllatuseks oli metsas väga vähe prügi. Heaks uudiseks on see, et vähemal