Mõned punktid ettekandest:
* Globaalne ja lokaane elurikkuse kadumine on seotud nii põllumajanduse intensiivistumisega kui rahvastiku kasvuga - traditsioonilise maakasutuse muutus.
* Meile juba tuttavate taimede (kullerkuppude, pääsusilmade) leviku vähenemine. Seal, kus neid vanasti kasvas, enam sageli ei kasva, kuna maastik on muutunud.
* Viimaste kümnendite jooksul on toimunud tohutud putukate ja lindude arvukuse muutused.
* Ainult looduskaitsealadest ei piisa - loodus ei tunne piire - seda tuleb hoida ka väljaspool looduskaitsealasid.
* Looduse hüved on erinevad - nad reguleerivad ökosüsteemide toimimist, kuid võivad olla lisaks ka materiaalsed või mittemateriaalsed (parandades või halvendades selle kaudu meie elukvaliteeti).
* Lahti tuleks saada kujutelmast, et ilus aed on see, kus on madalaks niidetud muru. See on putukate ja lindude jaoks kõrb, kuna seal ei ole midagi süüa. Ilus aed on see, kus on pidevalt õitsvaid taimi, kus putukatel ja loomadel-lindudel on süüa ja elupaiku. Pigem tuleks madalaks niidetud murus näha laiskust, mitte hoolitsust või hoolimist.
* Oma aeda taimi valides tuleks eelistada kindlasti kodumaiseid sorte, nt niidutaimi. Vt infot nt siit.
* Inimene ei ole mõeldud elama ilma elurikkuseta - seega tuleb elurikkus tagada ka linnas (muruplatside asemele õitsvad niidud, haljaskatused jm).
* Räägi kaasa ühiskondlike hoonete ja avaliku ruumi planeerimisel.
* Koolitajad andsid lühiülevaade ka tehtud projektidest ("Elu alvaritele" ja "Eesti otsib nurmenukke").
Irise ja Marianne sõnum oli, et väga tähtis on kiire kursimuutus. Praeguse poliitika jätkumine ei suuda tagada juba praegu seatud elurikkuse säilimise ja säästva arengu eesmärke. Oluline on ka iga üksiku inimese panus: nn igaühe looduskaitse.
Loe lähemalt põnevaid artikleid elurikkuse kohta Tartu Ülikooli Maastike elurikkuse töörühma kodulehelt.
Kommentaarid
Postita kommentaar