Detsembrikuud alustati Sipsiku rühmas Eesti ja naaberriikide geograafilise määramise ja nimetamisega kaardil. Lapsed said teada, et Eestil on neli naaberriiki - Venemaa, Läti, Soome ja veidi kaugemal asuv Rootsi. Tutvumist alustati Eesti jõulutoitudega ning -kommetega.
Lapsed oskasid väga hästi ise eesti traditsioonilisi jõulutoite nimetada. Teati, et süüakse verivorsti, kartulit, hapukapsast ja liha ning magustoiduks põhiliselt piparkooke ning mandariine. Sinna juurde tõi õpetaja välja veel pohlamoosi (verivorsti juurde) ning kõrvitsasalati. Enne toiduvalmistamist korrati üle hügieeninõuded ja arutleti, miks on need vajalikud. Eesti jõulutoitudest said lapsed maitsta verivorsti, hapukapsast ja pohlamoosi ning midagi, mis üheltki peolaualt ei puudu - kartulisalatit. Üheselt oskasid lapsed öelda, et jõuludeks tuuaks kuusk tuppa, see ehitakse ära ja et ehetega kaunistatakse terve kodu. Kommetest teadis mõni laps öelda, et inimesed käivad kirikus ja surnuaial.
Järgnevalt võeti ette vene köök. Koostöös õpetaja abi Merikesega pandi paika menüü ja kõik muu vajalik. Enne toitude valmistamist tehti vene köögiga lähemalt tutvust, kus samuti oli Merike suureks abiks hea ülevaate andmiseks. Sarnaselt eestlastele on ka venelastel kombeks kirikus käimine. Uuteks teadmisteks olid lastele, et jõule ei peeta samal ajal kui Eestis, jõuluvana asemel on Ded Moroz ning et jõululõuna on 12-käiguline. Rühmas valmistati kasukat ehk kihilist salatit ja pannkooke. Peale selle maitsti soolapekki leiva ja küüslauguga, soolakurke hapukoore ja meega. Kasukas oli neist toitudest laste jaoks kõige võõrama maitsekooslusega, kuid siiski julgeti proovida, niisamuti soolapekki.
Lätlaste jõulutoitude kohta selgus, et nemad usuvad, et herneste söömine jõulude ajal toob head õnne ja rikkust järgmisesse aastasse. Hallhernes olevat tummine ürgtoit, mis on neil tänapäevani jõululaual. Veel küpsetavad nad värsket leiba, hulganisti kooke ja pirukaid ning eri viisidel liha ja vorste, mida serveeritakse kapsa, kaalika ja peediga. Selgus, et toitude valmistamisel ilmneb tugev vene ja saksa mõju. Magustoitude tegemisel kasutavad lätlased kohupiima ja kodus toodetud juustu. Lisaks on laialt on tuntud mustikasupp klimpidega, kissellid pudruga ning leivasupp. Sipsiku õpetajad aga otsustasid, et panevad kokku leiva ja kohupiima-vahukoore segu ning lapsed saavad valmistada hoopis kohupiima-leivakreemi. Õpetajad koostasid kohupiima-leivakreemi retsepti, mis prinditi laste jaoks välja. Enne magustoidu valmistamist räägiti, mis on retsept, mis on koostisosad, mõõdukann ja mõõtühikud. Lapsed said retseptilt lugeda, mida üldse on magustoidu valmistamiseks vaja ning siis juba edasi tegutseda. Vot see magustoit oli kõikide jõulutoitude hitt, seda nautisid lapsed väga. Võib öelda, et lausa lemmikmagustoit - laste endi tehtud!
KÕIGE MUU VAHEPEAL JÕUTI KA PIPARKOOKE KÜPSETADA!
Soome ja Rootsi köögist lipsati veidi tempokamalt läbi. Peamiselt tutvuti teoreetilise poolega ehk siis sellega, mida süüakse ja millised on kombed ning tavad. Kokkamise ja kommetega tutvumise kõrval oli laste jaoks põnev ja kohati naljakas neljas keeles ''Head isu!'' ja ''Aitäh! öelda. Need väljendid kirjutati paberile üles ja pandi seinale. Lapsed ikka uudistasid ja proovisid kokku lugeda, siis kõlasid need veel eriti naljakalt. Kokkuvõttes võib öelda, et meil oli väga toimekas ja põnev kuu, seda ka õpetajate jaoks. Nii palju uusi teadmisi kõigi jaoks. Ja kokata meeldib lastele VÄGA!
Kommentaarid
Postita kommentaar