Otse põhisisu juurde

Sooja kampsuni päev


Nii nagu mitmel eelneval aastalgi, tähistasime ka sel aastal lasteaias sooja kampsuni päeva. 

Sooja kampsuni päev on Belgia rohelise kooli porgrammi poolt ellu kutsutud päev, mis juhib tähelepanu soojusenergiakasutusele ja -säästmisele. Tihti alandatakse siseruumides temperatuuri kraadi või paar ning jälgitakse selle mõju, sh säästu.

Kõikides rühmades keerati radiaatorid kinni ja mõõdeti ruumi temperatuuri enne soojuse mahakeeramist ja järgmisel hommikul. Lapsed panid end lasteaia tulles soojemalt riidesse, et koos oma rühmaõpetajatega mõelda energiakasutamise peale.

Kui Muumi rühmas oli eelmise päeva õhtul sooja 24 kraadi, siis peale temperatuuri mahakeeramist oli sooja kampsuni päeva õhtuks alles vaid 19 kraadi. Aknalaual olev termomeeter näitas lausa 15,8 kraadi. Laste arvates muidugi rühmas külm ei olnud :) Üheskoos räägiti kliimamuutustest: loeti juttu "Hiiglane Hiid on pahane" ja vaadati filmi "Terra on haige". Räägiti sellest, millised on keskkonnale sõbralikud tegevused ning kuidas on võimalik jahedas sooja saada: nii pandi näiteks jalga soojad sokid ja lapsed tegid üheskoos oma jalgadest päikese! Samuti värviti koodide abil ruudulist kampsunit ning joodi enda kasvatatud ja kuivatatud ravimtaimedest teed.

Krõlli rühmaski oli temperatuur veidi madalam (19-20 kraadi) ning lastel seljas soojad kampsunid. Ka lasteaeda kaasa võetud Sipsikul oli seljas kampsun ja kaelas sall :) 
Lapsed otsisd toast ühte külma ja ühte sooja asja - ja kuigi kõik teadsid, et radiaatorid on kinni keeratud, mindi ikka sealt sooja otsima. Leiti, et külm on ka laud, aga soe näiteks vildist tasku. Arutati, kuidas saada sooja tuppa. Vaadati filmi kliimamuutustest, elati kaasa jääkarule, kes võib ilma jääda oma kodust. Üheskoos leiti, et saame palju ise ära teha - tuleb rohkem liikuda jalgsi, mitte kogu aeg osta uusi asju, koguda biojäätmeid komposti, säästa vett ja elektrit. Värviti kirjuks kampsunid paberil ja joodi sooja piparmünditeed. Võimlemast tulles piilusid lapsed ka meie lasteaia kompostikasti. Täna on hoopis teistmoodi päev! - arutlesid lapsed rühma minnes.

Mesimummu rühmas oli hommikul 17 kraadi sooja. Hea oli, et lastel olid seljas soojad kampsunid! Sooja saamiseks tehti ka hommikuvõimlemist, arutleti lastega, mis annab meile sooja, kleebiti paberist soojad kampsunid ning joodi melissiteed. 

Ka Lepatriinu rühma lapsed riietusid sooja kampsuni päeval soojemalt, kuigi temperatuur langes 23lt vaid 20le kraadile. Üheskoos kuulati lugu jääkarudest "Amanda ja maailm" materjalidest. Vaadati videot kliimamuutustest, räägiti looduskatastroofidest ja loodusest meie ümber. Arutleti, mida saaksime teha, et maakeral ei oleks palavikku. Laste mõtted peale arutelu: "Käime jala!", "Säästame vett!", "Ei viska prügi maha!" ja "Ei osta kogu aeg uusi asju!" Keerulisele küsimusele "Kuidas me sooja saame?" vastasid lapsed, et soe tuleb tuppa radiaatoritest. Küsimusele "Kuidas soojus radiaatoritesse saab?" vastasid lapsed, et soojus tuleb maa seest ja päikesest. On, mille üle veel pead murda!

Sellel päeval oli Lepatriinudel ka liikumistegevus, seega pöörati laste tähelepanu ka sellele, et sooja võib saada ka liikumisega! 

Muidugi värvisid lapsed kirjuks ka kampsunid ja lisasid puuduolevad (keha)osad. Inimene mõtleb ikka peaga! 😊 Lõpuks tunti huvi ka selle vastu, kust on pärit meie kampsunid - seda uuriti üheskoos gloobuselt.


Pipi rühma pisikesed olid eelneval päeval õppinud tundma mõisteid "soe" ja "külm". Katsuti käega topse, kus ühes soe vesi ja teises jää, ning radiaatoreid, kus ühes veel soojus sees, teine juba kinni keeratud ja külm. Järgmisel päeval uuriti enda ja sõprade kampsuneid: värve, mustreid, pehmust. Tutvuti lõngakeraga ja veeretati üksteisele. Pliiatsiga värviti mustrit ka paberist kampsunile. Sooja saamiseks mängiti koos mänge, näiteks "Kes aias?" ja tehti täpsusviskeid.

Teid tervitavad Mõmmi rühma lapsed oma värvitud kampsunitega :)

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lasteaia esimene mudaköök mänguvalmis!

18. mail alustati meie lasteaia Rohelise Kooli töögrupi liikmete poolt lasteaia esimese mudaköögi rajamisega. Miks peaks ühes lasteaias üldse mudakööki vaja minema? Kas lastele seal mängides peale mustuse veel midagi kasulikku külge jääb? Muidugi! Lapsed saavad mudaköögis toimetades erinevaid kogemusi: nad katsetavad, õpivad tundma looduslikke materjale, nende omadusi, olekuid ja muutusi. Lastel tekib loovalt mängides ja õppides erinevaid küsimusi, millele saab üheskoos hakata vastuseid otsima ja lapsed saavad erinevate valdkondade vahel luua seoseid, mis ongi õppimise alus. Areneb laste peenmotoorika, tunnetustegevus, kujutlusvõime, sotsiaalsed ja mänguoskused. Kindlasti saab harjutada ka korra ja puhtuse pidamist. Seega kõike, mida lastel on vaja nüüd ja edaspidi, pakub neile mäng mudaköögis :) Kuidas aga esimese mudaköögi ehitamine läks? Köögi põhjaks on vahva leid Lääne-Viru Jäätmekeskusest. Uus elu on antud ühele vanale tööpingile, samuti vanadele väärt tammepuust sahtl

Laste meisterdatud jõulukaardid hoolde- ja eakatekodudesse

  Ühel päeval märkas Tähekeste õpetaja Alla Facebookis Madli-Mai Norma üleskutset saata kõigisse hooldekodudesse jõulukaarte. Nii pani Tähekeste õpetaja ka oma rühma kirja. Räägiti lastega, mis koht on hooldekodu ja miks sinna võiks kaarte teha ja saata. Meisterdati mitu erinevat varianti kaarte. Lõpuks valiti välja kõige ilusamad, kuid nii, et kaardipakki sattus igalt lapselt üks kaart. Koos lastega käidi postkontoris kaarte posti panemas. Nii nägid lapsed ka ise, kuidas kaardid teele lähevad. Loodetavasti on igal kaardisaajal hea meel väikese jõulusoojuse eest, sest just nendesse kaartidesse panigi iga laps sisse oma head soovid. Jõulukaarte meisterdasid ka Muumi rühma lapsed. Nemad tegid kaardid Rakvere eakatekodule Kuldne Sügis. Lapsed meisterdasid igale eakatekodu elanikule oma kaardi (kokku 33 kaarti), mis anti 16. detsembril eakatekodu juhatajale. Kaarte ja häid soove üle andes oli rõõm laste nägudel suur, sest kaardid olid valmistatud hingega. Kodu juhataja sõnul rõõmustavad ka

Lasteaias biojäätmete konteiner ja aiakomposter

Oktoobrikuus tellis meie majandusspetsialist Sveta Lääne-Viru Jäätmekeskusest lasteaeda biojäätmete konteineri. Nüüd seisab biojäätmete konteiner rõõmsalt teiste süvamahutite-konteinerite (pakendi, paberi-papi ja olmejäätmete) kõrval. Teavitustöö personali hulgas viis kiirelt selleni, et biojäätmete konteiner täitus ülikiiresti ning vaja oli lisalahendust. Selleks ostis lasteaed 300liitrise aiakompostri. Sinna on leinud tee erinevad aiajäätmed, õunasüdamed jm komposteeruv kraam.