Keskkonnaülevaatuse kokkuvõte
Rakvere Kungla lasteaed
14.01.2020
Eesmärk:
Keskkonnaülevaatuse eesmärk on kaardistada lasteaia keskkonnavaldkonna hetkeseis ja leida suurimad kitsaskohad.
Protsess:
Kungla lasteaia keskkonnaülevaatust juhtis 2019. aasta oktoobris Rohelise Kooli töörühm. Keskkonnaküsitluses osalesid lapsed, personal ja lapsevanemad. Vaadeldi 9 teema olukorda lasteaia igapäevaelus, majandamises ja õppe-kasvatustegevuses. Sissejuhatavalt uuriti, kuidas küsitletavad tajuvad enda kaasamist, informatsiooni liikumist ja teavitamise olukorda lasteaias. Lastel oli selle valdkonna kohta 1 küsimus, lapsevanematel 5 küsimust ja personalil 7 küsimust.
Keskkonnaülevaatus viidi läbi 17.10-22.11.2019. Rohelise Kooli töörühm koostas kolm erineva rõhuasetusega ankeeti (lapsed, lapsevanemad, personal). Küsimuste arv igas küsitluses oli erinev. Laste ankeedis oli 26 küsimust, lapsevanemate ankeedis 46 küsimust ja personali ankeedis 74 küsimust. Prügi ja jäätmed ning elurikkus, loodus ja õueala olid liidetud üheks teemavaldkonnaks.
Küsimustikud koostati GoogleDrive keskkonnas. Lastevanematele ja lasteaia personalile edastati küsitluse link ning vastamiseks anti aega 9 päeva (17.10-25.10.2019). Vastamise lihtsustamiseks olid küsimused sõnastatud nii, et neile saaks vastata kas jaatavalt või eitavalt. Laste ankeedis oli ka kaks vastusevariantidega küsimust. Soovi korral sai kasutada ka vastusevarianti „muu“ ning kirjutada uus vastus või oma valikut täpsustada, põhjendada. Küsitlused lastega viisid läbi rühmaõpetajad, juurde märgiti ka laste vanus. Õpetajad sisestasid laste vastused ühekaupa GoogleDrive keskkonda. Osa õpetajaid printis ka laste ankeedid välja, et lisada need laste arengumappi.
Keskkonnaülevaatuse tulemusi kasutatakse Rakvere Kungla lasteaia Rohelise Kooli projekti tegevuskava koostamisel ning avaldatakse lasteaia Rohelise Kooli tegevusi kajastavas blogis rohelinekungla.blogspot.com.
Küsitluse tulemusi analüüsiti Rohelise Kooli töörühma koosolekul 14. jaanuaril 2020. Samuti tutvustati keskkonnaanalüüsi tulemusi kogu pedagoogilisele personalile.
Üldine statistika
Küsitluses osales suur osa lastest, arvuliseks kokku 166 last, s.o 81% kogu lasteaia nimekirjas olevatest lastest (204). Personalile suunatud küsitlusele vastas 35 inimest, see on 75% lasteaia personalist. Lastevanemate küsitlusest võttis osa 132 inimest.
Keskkonnaülevaatuse kokkuvõte teemade kaupa
Lapsed
Ajavahemikus 17.10-22.11.2019 viidi läbi küsitlus laste seas. Küsitlusele vastas kokku 166 last. Kõige rohkem vastajaid oli 5aastaste seas (38%), järgnesid 6aastased (28,3%), 4aastased (21,1%), 3aastased (7,2%), 7aastased (4,2%) ja 2aastased (1,2%).
Info, teavitamine ja kaasamine
Küsimusele, kas rühmas räägitakse sellest, et loodust peab hoidma, vastas enamik lastest (90%) jaatavalt. Eitavalt vastas 9% lastest ja vastuse „ei tea“ andis 1% lastest.
Elurikkus, loodus ja õueala
Küsimusele, kas meie lasteaia õuealal elab kedagi, vastas jaatavalt 58% lastest, eitavalt 30% ja „ei tea“ vastas 2% lastest. Paarkümmend last ka täpsustas, kes nende meelest lasteaia õuealal elavad, nt linnud (vares, hakk), putukad (lepatriinud, herilased, mesilased, kärbsed, sipelgad, liblikad, põrnikad), ussid ja vihmaussid, ämblikud, teod. Nimetati ka kassi.
Küsimusele, kas lasteaia õuealal on lindude toidumaju või putukahotelle, vastas jaatavalt 81% lastest, eitavalt 15% lastest, „muu“ all nimetati, et õuealal on putukahotell, kuid lindude toidumaju ei ole, ja et on ainult linnumajad. Üks laps täpsustas, et putukahotellis elab tigu ja sajajalgne.
Kolmandaks uuriti, kas lasteaias pannakse lindude toidumajja toitu. Jaatavalt vastas 80% lastest, eitavalt 16% lastest. Osad lapsed ei teadnud või mäletanud seda, mainiti ka, et linde söödetakse kodus koos emmega. Samuti tuli vastustest välja, et on pandud pekki ja seemneid. Üks laps mainis, et linde ei tohi sööta, kuna nad leiavad ise omale toitu.
Küsimusele, kas laps saab lasteaias õues olles palju joosta ja mängida, vastas 97% lastest jaatavalt, eitavalt 3% lastest.
Viies küsimus keskendus sellele, kas laps saab õuealal loodust uurida ja õppida. Jaatavalt vastas 91% lastest, eitavalt 8% ja seda ei teadnud 1% lastest.
Kliimamuutused
Selle teema all uuriti, kas laps sööb lasteaias tavaliselt kogu toidu otsa. Jaatavalt vastas 68% lastest, eitavalt 24% lastest ning kommentaaridena toodi välja, et süüakse mõnikord otsa või ainult seda, mis maitseb. Vastati ka, et süüakse ära need toidud, mis on ise tõstetud, kuna laps ei tõsta neid toite, mis ei maitse. Üks laps mainis, et kodus sööb kõik toidu otsa. Mainiti ka, et puder ja kalasupp ei maitse.
Energia
Järgmisele küsimusele, kas rühmaruumis on soe, vastas jaatavalt 95% lastest, eitavalt 4% lastest ja üks laps vastas, et ükskord oli rühmaruumis külm.
Kaheksas küsimus keskendus sellele, kas laps lülitab patareiga mänguasja kohe välja, kui sellega enam ei mängi. Jaatavalt vastas 77% lastest, eitavalt 21% lastest. Mainiti lisaks, et lapsel ei ole sellist mänguasja, vahel jäetakse, vahel mitte ja patareid ei lülitata välja siis, kui ei tea, kust mänguasja välja saab lülitada.
Globaalne kodakondsus
Küsimusele, kas lapse meelest on kõik inimesed ühtviisi head, olenemata välimusest, nahavärvist, teisest keelest, kommetest jms, vastas jaatavalt 71% lastest. Eitavalt vastas sellele küsimusele 21% lastest. Vastati ka, et ei tea või et mõned on halvad ja mõned on head. Mainiti, et head on need, kes ei tapa inimesi. Üks laps vastas, et talle meeldivad need, kes räägivad eesti keelt.
Kiusamise teemale keskendus kaks küsimust. Kõigepealt uuriti, kas keegi on last lasteaias kiusanud. Jaatavalt vastas 61% lastest, eitavalt 39% lastest.
Samuti sooviti teada, kas laps on ise lasteaias kedagi kiusanud. Jaatavalt vastas 24% lastest ja eitavalt 73%. Osa lapsi vastas, et ei tea. Mainiti ka, et natukene ning et laps on kiusanud seda last tagasi, kes teda kiusas.
Tervis ja heaolu
Esmalt uuriti, kas lapsele meeldib õues liikuda – kõndida, joosta, ronida ja hüpata. Jaatavalt vastas 98% ja eitavalt 2% lastest.
Seejärel sooviti teada, kas laps käib nädalavahetusel väljas jalutamas või mängimas. Jaatavalt vastas 91%, eitavalt 7% lastest. Osad lapsed vastasid „ei tea“, üks laps vastas, et emme ei luba.
Küsimusele, kas lapsele meeldib lasteaias olla, vastas 93% lastest jaatavalt ja 4% eitavalt. Osad lapsed vastasid, et muidu meeldib, aga magada ei meeldi. Vastati ka, et vahepeal meeldib ning natuke meeldib ja natuke ei meeldi.
Küsimusele, kas laps sööb salateid, puuvilju ja muud tervislikku, vastas 83% lastest jaatavalt ja 9% eitavalt. Lapsed täpsustasid, mida nad söövad (õunu, pirne, arbuusi, porgandeid, banaani, puuvilju, ainult tomati- ja kurgisalatit, porgandisalatit) ja mida mitte (ei söö salatit, ei söö iga päev tervislikku). Üks laps vastas, et sööb pannkooke.
Uuriti ka, kas laps mängib tihti õues. Seda kinnitas 90% lastest ja eitavalt vastas 8%. Lapsed vastasid ka, et ei tea, mõnikord ja siis, kui vihmased ilmad ei ole.
Järgmine küsimus uuris, kas laps saab oma murest kellelegi lasteaias rääkida. Jaatavalt vastas 88% lastest ja eitavalt 8%. Lapsed ütlesid ka, et ei tea ja et lapsel ei ole muresid.
Meri ja rannik
Selles valdkonnas uuriti lapselt, kas ta on oma rühmaga käinud kuskil veekogu ääres. Jaatavalt vastas 74% lastest ja eitavalt 26%.
Sooviti ka teada, kas laps on oma rühmaga käinud mere ääres. Jaatavalt vastas sellele 85% ja eitavalt 15% lastest.
Küsiti ka, kas laps teab, miks ei tohi veelinde toita. Seda väitis teadvat 51% lastest, mitteteadvat 43% lastest. Seda küsimust lapsed ka täpsustasid, nimetades, et veelinde ei tohi toita, kuna linnud peavad ise toitu otsima või et nad leiavad ise kala. Pakuti ka, et ei tohi, kuna muidu nad lähevad paksuks. Arvati, et ei tohi, kuna linnud võivad hammustada või muidu nad surevad ära. Üks laps arvas, et veeomanik peab linde ise toitma. Üks laps mainis, et rühmas räägiti sellest, aga ei mäleta.
Prügi ja jäätmed
Esmalt uuriti lastelt, kas lasteaias sees ja lasteaia õuealal on piisavalt prügikaste. 91% lastest arvas, et on, 8% arvas, et ei ole piisavalt. Kommenteeriti ka, et ei ole tähele pannud.
Küsiti ka, kas meie lasteaias sorteeritakse prügi. 88% lastest vastas jaatavalt, eitavalt 11%, seda ei teadnud 1% lastest.
Transport
Selles valdkonnas uuriti vastusevariantide abil, millise transpordivahendi abil lapsed tulevad lasteaeda ja lähevad koju ning kuidas nad sooviksid tulla.
Esmalt uuriti, kuidas lapsed igapäevaselt lasteaeda tulevad. Autoga tuleb lasteaeda 64% lastest, jalgsi 21% lastest, bussiga 6%, jalgrattaga 3% ning jalgsi ja bussiga 1%. Täpsustuseks lisati erinevaid kombinatsioone: mõnikord autoga, mõnikord jala; jalgsi ja jalgrattaga; jalgsi, bussiga, autoga; vahel bussiga, vahel autoga; autoga ja jalgrattaga; suvel jalgrattaga, muidu autoga; jala, sest auto on katki.
Seejärel uuriti, millist transpordiviisi lapsed tahaksid lasteaeda tulekuks ja kojuminekuks kasutada. Kõige enam sooviti tulla autoga (42%) ja jalgrattaga (28%). Jalgsi soovis liigelda 15% lastest ja bussiga 12%. Mainiti ka kombinatsioone jalgsi ja jalgrattaga; bussiga ja autoga; motikaga; kõigega. Üks laps ütles ka, et ei tea.
Vesi
Selle valdkonna küsimused keskendusid selle, et teada saada, mida lapsed arvavad, kust puhas vesi tuleb ning mis saab edasi mustast veest.
Esmalt uuriti, kas laps teab, kust tuleb kraanivesi. 58% lastest arvas seda teadvat, 31% lastest ütles, et ei tea. Lisati ka täpsustusi, nt kraanist; maa alt; torudest; teiselt poolt maakera; kanalisatsioonist.
Seejärel uuriti, kas laps teab, mis saab edasi kasutatud veest. Jaatavalt vastas 30% lastest, eitavalt 66% lastest. Pakuti, et kasutatud vesi läheb merre või auku; puhastatakse ära; läheb veepuhastusjaama; torudesse; kraani.
Lapsevanemad
Ajavahemikul 17.10-25.10.2019 läbi viidud veebiküsitluses osales 132 lapsevanemat.
Info, teavitamine ja kaasamine
Esmalt uuriti, kas lapsevanemad saavad majja sisenedes infot selle kohta, et Kungla lasteaed on keskkonnasõbralik lasteasutus. 61% lapsevanematest vastas sellele jaatavalt, 33% eitavalt. Vastati näiteks, et ei ole vaadanud selle pilguga majas ringi. Samuti mainiti, et kuigi seda ei ole märganud, on rühmaõpetaja lapsevanemaid informeerinud. Üks vastaja kiitis lasteaia mänguväljakutel kasutatud looduslikke ehitusmaterjale ja õueala puhtust. Lisati, et majasiseselt pigem seda ei märka, kuna euroremontide puhul kasutatakse mitte kõige looduslikemaid ehitusmaterjale.
Järgnevalt uuriti lapsevanematelt, kas nad on teadlikud sellest, et meie lasteaia üheks prioriteediks on keskkonnaharidus ja keskkonnasõbralik käitumine. Selle küsimusele vastas 84% vanematest jaatavalt ja 14% eitavalt. Mainitud oli seejuures, et isegi, kui selline prioriteet on seatud, on tulemusi näha alles hiljem. Mitmed vastajad ütlesid, et kuna on laps on alles esimest aastat lasteaias, ei ole vanem veel kõigest teadlik.
Kolmandaks uuriti, kas lapsevanem tunneb, et tal on võimalik osaleda lapse keskkonnahariduse kujundamisel. 92% vastanutest vastas sellele jaatavalt, 7% eitavalt. Üks vastaja arvas, et lapsevanemad ei ole selles valdkonnas kaasatud. Samuti arvati, et vanemad saavad osaleda oma võimaluste piires.
Järgmiseks sooviti teada, kas lapsevanem on lasteaia kodulehel märganud infot, et osaleme Rohelise Kooli programmis. Jaatavalt vastas 54% vanematest, eitavalt 33%. Ligi 20 vastanutest mainis, et ei külasta lasteaia kodulehte üldse või külastavad seda harva, seetõttu ei ole kursis. Infot saadakse enamasti Eliisi või Facebooki kaudu. Üks vanem kirjutas, et kui kodulehele minna, siis info Rohelise Kooli kohta hakkab silma.
Küsiti ka, kas meedias või sotsiaalmeedias on lapsevanem märganud infot meie lasteaia keskkonnasõbralikkuse kohta. Jaatavalt vastas 27%, sellist infot ei olnud märganud 72%. Mainiti, et infot ei ole märgatud seetõttu, kuna laps on lasteaias vähe käinud ja seetõttu ei ole lasteaiateemalisi uudiseid varem eriti jälgitud. Põhjusena, miks ei ole märgatud, toodi välja ka laiskus või vähene huvi antud teema vastu.
Elurikkus, loodus ja õueala
Selles valdkonnas uuriti esmalt, kas lapsevanem on märganud lasteaia õuealal lindude pesakaste ja toidumajakesi, putukahotelle. 74% vanematest vastas, et on neid näinud, 25% vastas, et ei ole näinud. Vastati ka, et ei ole käinud lasteaias.
Järgnevalt uuriti, kas vastajad on märganud, et lasteaias on rajatud aed- ja köögiviljapeenrad, et lapsed näeksid, kuidas toidutaimi kasvatada ja selle raames õppida lihtsamaid aiatöid. 86% vanematest vastas jaatavalt, 12% eitavalt. Üks vastaja kirjutas, et ei ole käinud vaatamas. Vastati ka, et kuna laps on lasteaias alles uus, et ole vanem ise näinud, kuid läbi pildigalerii on sellega kursis.
Küsiti, kas lapsevanem on märganud oma lapse rühmal peenart või toalille, mille eest hoolitseda. 80% vastanutest oli seda märganud, 18% mitte. Selgituseks toodi, et kuna laps alles alustas lasteaias käimist, ei ole veel märganud. Mainiti, et kuigi ise ei ole näinud, on laps ja õpetaja sellest rääkinud.
Järgmisena uuriti, kas vastajad on märganud, et õuealal on ala, kus muru ei niideta ning kus lapsed saavad taimi ja putukaid uurida. 72% vastanutest on sellist ala märganud, 24% ei ole näinud.
Küsitluses sooviti teada ka lapsevanema arvamust selle kohta, kas lasteaia õuealal saab palju joosta ja mängida. 97% vanematest vastas jaatavalt, 2% eitavalt. Tehti ettepanek, et kuigi igal rühmal on oma mängunurk, võiksid lapsed igal nädalal erinevatel mängualadel käia (mitte ainult õunaaias). Arvati ka, et joosta saab vähe.
Kliimamuutused
Selles valdkonnas sooviti teada, kas vanem on oma lapsele selgitanud, et toidu järelejätmine on toidu raiskamine. 91% vanematest vastas jaatavalt, 7% eitavalt. Paar inimest lisasid, et kui keegi teine lapsele toidu ette tõstab, ei pea laps kõike ära sööma, kui kõht enne täis saab. Mainiti, et kodus räägitakse, kuid ei sunnita taldrikut tühjaks sööma.
Järgmise küsimusega uuriti, kas vastajad on märganud, et lasteaias kasvatatakse õppe eesmärgil maitsetaimi. 69% vanematest oli sellega kursis, 30% mitte. Lisati, et kodulehel olev pildigalerii on seda teemat kajastanud.
Energia
Esmalt uuriti, kas vanemad on omalt poolt teinud midagi, et lasteaias energiat säästa. 25% vanematest vastas sellele küsimusele jaatavalt, 71% eitavalt. Mainiti, et sellist hetke ei ole tekkinud või ei tule selline olukord meelde. Üks vastaja kirjutas, et palub lapsel välisukse koheselt sulgeda.
Järgnevalt sooviti teada, kas lapsevanemad on märganud, kas lasteaia välisuksed on varustatud sulguriga. 82% vastanutest oli seda märganud, 17% mitte. Vastati ka, et ei ole lasteaias käinud.
Küsimusele, kas rühmaruumis on piisavalt soe, vastas enamik vastajatest (99%) jaatavalt. Üks vastanutest leidis, et tema laste jaoks on rühmas liiga palav.
Globaalne kodakondsus
Selles valdkonnas uuriti, kas lapsevanem on vestlusest lapsega aru saanud, et lasteaias õpetatakse lastele teiste maade kombeid. 24% vastas sellele jaatavalt, 73% eitavalt. Täienduseks lisati, et laps on alles vähe lasteaias käinud ja seetõttu ei tea. Ka lapse vähene kõneoskus ei võimalda vanemal selle kohta infot saada. Üks vastaja mainis, et igasugune info on lastele kasulik, sh võõraste kommete kohta.
Järgmiseks uuriti, kas vanemad on täheldanud, et lasteaias tutvustatakse lastele süsteemselt Eesti tähtpäevi, toite, muinasjutte, muusikat ja oma kodukohta. Selle vastas jaatavalt 92% vastanutest ja eitavalt 7%. Märkustes lisati, et laps on alles vähe lasteaias käinud, seetõttu ei tea. Samuti mainiti, et laps ei räägi sellest.
Seejärel uuriti, kas vastaja on oma lapsele õpetanud, et inimesi ei tohi halvustada nende päritolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu. Seda kinnitas 96% vastanutest, eitavalt vastas 2%. Lisati, et sellisteks vestlusteks ei ole põhjust olnud, kuid kui selline olukord peaks tulema, kindlasti räägitakse sellest lapsega.
Järgmisena küsiti lapsevanema arvamust selle kohta, kas lasteaed on loonud kiusamisvaba õhkkonna. Jaatavalt vastas sellele 79%, eitavalt 14% vastajat. Selgitustes toodi välja, et selle teemaga tegeletakse, kuid kahjuks on rühmas liiga vähe inimesi. Arvati, et kindlasti tuleb kiusamisi ette ja toodi välja, et kiusamist ei pruugita tähele panna. Oli vastajaid, kes ei teadnud, milline olukord rühmas on. Paar vastajat leidis, et õpetajad teevad kindlasti nii palju, kui saavad.
Tervis ja heaolu
Selles valdkonnas sooviti esmalt teada, kas lapsevanema arvates toetab lasteaia päevakava lapse rohket liikumist. 94% vastanutest arvas seda, 5% vastas eitavalt. Eraldi toodi välja, et õuesolemist võiks olla rohkem.
Küsimusele, kas lapsevanem saab oma lapsega päeva jooksul palju liikuda (nt kõndida, joosta, ronida ja hüpata), vastas 67% vastanutest jaatavalt ja 25% eitavalt. Mainiti, et rohkem liigutakse puhkepäevadel. Mitmed vanemad vastasid, et see sõltub päevast. Nenditi, et see sõltub ka aastaajast – pimedal ajal vähem, valgemal rohkem. Vastati, et kindlasti võiks ja tuleks lapsega rohkem liikuda. Oli ka vastuseid, et oma lapsega üritatakse võimalikult palju liikuda ja koos tegutseda, nt õues, aiamaal, mänguväljakul.
Järgmiseks uuriti, kas laps saab oma perega nädalavahetuseti väljas jalutamas või mängimas käia. Jaatavalt vastas 89%, eitavalt 2%. Selgitustes toodi korduvalt välja, et seda juhtub vahetevahel või mõnikord. Rõhutati, et külmal ja vihmasel ajal vähem, suvel rohkem. Mainiti, et suvel ollakse maal pidevalt õues. Üks vastaja ütles, et nädalavahetuseti on majas vaja teha igapäevaseid töid ja tegevusi.
Seejärel sooviti teada, kas lapsevanema arvates oskab laps õigesti käsi pesta ja kas ta ka teeb seda. 87% vanematest leidis, et laps teab ja ka peseb käsi õigesti, 4% vastas eitavalt sellele küsimusele. Mitmed vastajad kirjutasid, et laps küll teab, kuidas õigesti käsi pesta, kuid erinevatel põhjustel ei tee seda või vajab meeldetuletamist. Üks vanem küsis retooriliselt, kuidas näeb välja valesti käte pesemine.
Uuriti, kas lapsevanema arvates meeldib tema lapsele lasteaias olla. 89% vanematest vastas jaatavalt, 4% eitavalt. Selgitustes kirjutati, et see sõltub eelnevatest sündmustest lasteaias. Mitmele lapsele meeldib vanemate arvates lasteaias väga, kuid kodus on ikka kõige parem olla. Mitmetele lastele vahel meeldib ja vahel mitte. On ka lapsi, kellele lasteaias käia meeldib, kuid lasteaias magada ei meeldi. Alles lasteaias käima hakkavad lapsed vajavad veel harjumist.
Küsitluses uuriti ka, kas lapsevanem on veennud oma last sööma tervislikku toitu. Seda kinnitas 84% vanematest, sellele vastas eitavalt 12%. Märkustena toodi välja, et üritatakse last suunata, kuid see ei ole aidanud. Lapsi sööma ei sunnita, kuid tervislikust toidust räägitakse. Paar vastust rõhutas, et laps sööb kõike või peaaegu kõike.
Toiduvaldkonnas uuriti veel, kas laps sööb tihti salateid, puuvilju jm tervislikku. Jaatavalt vastas 80% küsitletutest, eitavalt 14%. Vanemad lisasid, et vahel laps sööb, vahel mitte. Toodi välja, et laps eelistab puuvilju salatile ja et salatit sööb laps siis, kui see ei ole kokku segatud (toiduained on eraldi). Mitmed lapsed ei söö üldse salatit. Vanemad mainisid, et laps võiks süüa rohkem tervislikke puuvilju ja salateid.
Uuriti, kas lapsevanema arvates on lapsel võimalik iga päev õues mängida ja õppida. 93% vastas jaatavalt, 5% eitavalt. Toodi välja, et lapsel ei ole võimalik kahjuks iga päev õues mängida ja õppida.
Sooviti teada, kas lapsevanemad pakuvad lapsele magusate jookide asemel joogiks vett. Seda kinnitas 86% vastanutest, 4% andis eitava vastuse. Vanemad kirjutasid, et kuidas kunagi. Üks vanem kirjutas, et ta pakub, kuid laps eelistab magusaid jooke. Üks lapsevanem mainis, et tema laps eelistab maitsevett. Osad vastasid, et laps joob ainult vett ja piima või põhiliselt vett. Üks vanem ei soovinud sellele küsimusele vastata.
Veel uuriti, et kui vanemal on mure kasvatusküsimustes, kas ta saab sellest lasteaias kellelegi rääkida. Jaatavalt vastas 89% vastanutest, 5% vastas eitavalt. Selgitusena toodi korduvalt välja, et seni pole veel vaja läinud, kuid vajadusel saaks kindlasti lasteaias kelleltki nõu küsida. Üks vanem kirjutas, et see oleks võimalik, aga ta ei soovi seda, ning üks vastaja kirjutas, et sõltub õpetajast.
Meri ja rannik
Esmalt uuriti, kas lapsevanem on viinud aegunud ravimid tagasi apteeki. Jaatavalt vastas 19% vastanutest, eitavalt 79%. Kommentaaridena lisati, et ei ole vajadust olnud ning perekond ei osta nii suurtes kogustes ravimeid, et need aeguksid. Üks vastaja kirjutas, et nad põletavad vanad ravimid ära.
Järgmisena sooviti teada, kas lapsevanem on õpetajatel soovitanud vältida mikroplaste sisaldavaid kosmeetikatooteid ja hambapastat. Jaatavalt vastas 5% lapsevanematest, eitavalt 95%. Üks vastaja kommenteeris, et ei ole küll õpetajatele soovitanud, kuid oma peres kasutatakse loodussõbralikke tooteid väiketootjatelt.
Küsitluses uuriti ka, kas lapsevanem on lapsele rääkinud veelindude toitmise kahjulikkusest. Jaatavalt vastas 69% küsitletutest, 30% vastas eitavalt. Lisati, et perekond ei käi veelinde toitmas.
Prügi ja jäätmed
Selles valdkonnas sooviti esmalt teada vanemate arvamust, kas lasteaias kogutakse biojäätmeid muust prügist eraldi. Jaatavalt vastas 67%, eitavalt 22%. Kommentaaridena lisas ligi kümme vastajat, et ei tea või ei ole märganud. Mitmed vastajad ei saanud küsimusest täpselt aru, kelle kohta küsimus käib – kas kodu või lasteaia kohta. Kahel korral mainiti, et kodus kogutakse biojäätmeid eraldi.
Järgmisena uuriti, kas lapsevanemate arvates lasteaias kogutakse paberit ja pappi muust prügist eraldi. Seda kinnitas 84% vastanutest, eitavalt vastas 8% lapsevanematest. Ligi kümme vastajatest kirjutas, et ei tea või ei ole märganud. Üks vastaja kommenteeris, et tõenäoliselt, sest lasteaias on olemas erinevad prügikastid.
Uuriti ka, kas lasteaias kogutakse pakendeid muust prügist eraldi. Jaatavalt vastas 70%, eitavalt 17% küsitletutest. Üle kümne vastaja kirjutas, et ei tea või ei ole märganud. Üks inimene arvas, et tõenäoliselt kogutakse ja üks vastaja mainis, et ei ole lasteaia korraldusega tutvunud, kuid kodus kogutakse pakendeid muust prügist eraldi.
Vanematelt sooviti ka vastust küsimusele, kas lasteaias kogutakse pandipakendeid. Seda arvas 76% vastajatest, eitavalt vastas 9%. Kümme vastajat kirjutas, et ei tea või ei ole märganud. Üks vastaja kirjutas, et kodus kogutakse pandipakendeid eraldi ning üks lapsevanem kirjutas, et plastpakendid jõuavad nende koju üliharva.
Järgnevalt sooviti teada, kas lapsevanemate meelest on lasteaias lapsele selgitatud jäätmete sorteerimise vajalikkust ja seda, mis sorteeritud jäätmetest edasi saab. Jaatavalt vastas 66% lapsevanematest ja 19% vastas eitavalt. 15 lapsevanemat vastas, et ei tea seda. Kaks lapsevanemat kirjutasid, et laps on veel liiga väike, et sellest aru saada. Kaks vastajat kirjutasid, et on seda ise oma lapsele kodus selgitanud.
Seejärel uuriti, kas lapsevanema arvates on lasteaia majas ja õuealal piisavalt prügikaste. Jaatavalt vastas 86% küsitletutest ja 5% vastas eitavalt. Kaheksa lapsevanemat lisas, et ei tea või ei oska vastata. Üks vastaja kirjutas, et ei ole prügikaste kasutanud. Üks vastaja nentis, et õuealal ei ole märganud palju prügikaste.
Küsimusele, kas prügikastid on õigetes kohtades, vastati jaatavalt 86% ja eitavalt 3%. Küsimusele ei teadnud vastata kaheksa inimest, kaks arvasid, et ilmselt on. Lisati veel, et prügikast võiks olla ka rühmauksest sisse tulles.
Veel uuriti, kas lapsevanem teab, kui palju jäätmeid lasteaed tekitab. Jaatavalt vastas 6%, eitavalt 94% küsitletutest.
Sooviti ka teada, kas lapsevanem osales lasteaia sügiskampaanias „Vii endale meie õunaaiast õunu koju“. Jaatavalt vastas 60% lapsevanematest, eitavalt 33%. Mitmed vastajad kirjutasid, et neil on endal kodus õunapuud. Kaks vastajat kommenteerisid, et mõnikord nad võtsid õunu kaasa ja üks vastaja leidis, et see oli väga vahva kampaania.
Transport
Selles valdkonnas uuriti esmalt, kas lapsevanem mõtleb hommikuti, kuidas või millise transpordivahendiga laps lasteaeda tuua. Jaatavalt vastas 27% küsitletutest ja eitavalt 62%. Kommentaaridena lisas mitu vastajat, et lasteaia ja kodu vaheline distants ei võimalda muid valikuid peale auto. Seitse lapsevanemat kirjutas, et käivad alati jala, kuna elavad lasteaiale lähedal. Üks lapsevanem mainis, et lasteaeda tullakse kas tõukerattaga või jala. Üks vastaja kirjutas, et laps tuleb lasteaeda alati autoga ning üks kirjutas, et alati bussiga.
Küsitluses sooviti ka teada, kas lapsevanemate arvates on hommikuti lasteaia ees palju autosid. Jaatavalt vastas 86% ja eitavalt 6% lapsevanematest. Paar vastajat kirjutas, et see oleneb kellaajast. Paar lapsevanemat mainisid, et parkimisplatsil pargivad ka kõrvalmaja elanikud. Mitu vastajat kirjutas, et ei oska seda öelda, kuna tulevad lasteaeda teiselt, Kungla tn poolt.
Uuriti ka, kas lapsevanem kasutab nädalavahetusel linnas liikumiseks sageli oma autot või ühistransporti. Seda kinnitas 58% ja eitavalt vastas 24%. Üle kümne vastaja kommenteeris, et kasutavad kas autot või bussi. Kuus vastajat kinnitas, et liiguvad linnas jala. Üks kirjutas, et kasutatakse kas autot või käiakse jala. Ühe korra vastati ka, et nädalavahetusel käiakse vähe linnas. Üks vastaja kommenteeris, et linna tullakse autoga, kuid liiklemine linnas sõltub sellest, kui lähedal või kaugel asuvad üksteisest need asutused või poed, kus on vaja käia.
Küsitluses sooviti teada, kas lapsevanem soovitaks õpetajatel või teistel lapsevanematel rohkem jala käia. Seda soovitaks 82% vastajatest ja ei soovitaks 11%. Märkustena lisati korduvalt, et seda ei saa soovitada, kuna ei tea, millisel põhjusel autot kasutatakse ja mis toiminguteks autot kasutatakse. Kaks vastajat leidis, et nende lapse rühm liigub palju jala. Leiti ka, et kuna hommikuti on kõigil kiire, kasutatakse autot ka lühemateks linnasõitudeks. Siiski soovitas mitu vanemat rohkem liikuda, kuna see teeb head. Üks inimene kirjutas, et kui ta elaks linnas, liiguks kindlasti rohkem jalgsi.
Seejärel sooviti teada, kas lapsevanem soovitaks kasutada ühistransporti või autojagamist oma autoga sõitmise asemel. Jaatavalt vastas 41% ja eitavalt 55%. Arvati, et see muudaks logistika väga keeruliseks. Kirjutati, et see ei ole võimalik. Üks vastaja leidis, et miks mitte. Kirjutati ka, et seda otsustab iga vanem ise.
Vesi
Esmalt uuriti, kas lapsevanem on lasteaias märganud tilkuvaid kraane või halvasti töötavaid loputuskaste. Eitavalt vastas 99% küsitletutest. Üks vastaja ei osanud sellele vastata.
Seejärel sooviti teada, kas lapsevanema meelest kasutatakse kraanivett säästlikult. Jaatavalt vastas sellele 46%, eitavalt 45% lapsevanematest. 13 vanemat kirjutas, et ei tea seda ja üks vastaja arvas, et küllap ollakse ikka säästlikud.
Küsitluses uuriti, kas vastaja on lasteaias märganud, et taimede kastmiseks kogutakse vihmavett. Jaatavalt vastas 15%, eitavalt 77% lapsevanematest. Kaheksa inimest kommenteeris, et ei tea seda või et ei seda, kuna laps suvel puhkab. Üks inimene kirjutas, et laps alles tuli lasteaeda ja seepärast pole sellega kursis. Üks lapsevanem kirjutas, et ei käi iga kord ümber maja, seetõttu ei ole kursis.
Uuriti ka, kas lapsevanem on oma lapsele selgitanud, et kraanivett on mõistlikum juua kui pudelivett. Seda kinnitas 75% vanematest ja eitavalt vastas 20%. Teema kommentaariks lisati, et kodus juuakse kraanivett. Paar vastajat mainis, et oleneb kohast. Kaks vastajat kommenteeris, et pudelivett juuakse väga harva ja üks vastaja kirjutas, et nende kodus juuakse filtreeritud vett.
Viimasena uuriti, kas lapsevanema arvates tema laps teab, kust tuleb kraanivesi ja mis saab kasutatud veest edasi. Jaatavalt vastas 48% lapsevanematest ja eitava vastuse andis 46%. Mitu inimest kirjutas, et laps ilmselt ei tea. Kirjutati ka paar korda, et kuna laps on veel liiga väike, ei ole vanem sellest lapsele rääkinud, kuid plaanitakse rääkida. Mainiti ka korra, et vanem ise ei ole rääkinud, kuid arvati, et õpetajad on lasteaias seda teemat käsitlenud.
Personal
Ajavahemikul 17.10-25.10.2019 läbi viidud veebiküsitlusele vastas 35 lasteaia töötajat.
Info ja teavitamine
Esmalt uuriti personali arvamust selle kohta, kas kõik lasteaia töötajad teavad, et osaletakse Rohelise Kooli programmis. Jaatavalt vastas 86% vastanutest, eitavalt 6%. Kolm inimest kirjutas, et ilmselt kõik ei tea (kokad, majahoidja).
Seejärel sooviti teada, kas majja sisenev külaline või lapsevanem saab infot selle kohta, et oleme keskkonnasõbralik lasteasutus. Seda kinnitas 51% vastanutest, eitavalt vastas 34%. Kommentaaridena lisati, et kui inimene siseneb peaukseks, siis ta näeb plakatit. Kirjutati veel, et peale plakati võiks veel midagi olla ning keskkonnasõbralikkust saab kindlasti veel nähtavamaks muuta.
Ankeedis küsiti töötajate arvamust selle kohta, kas lapsevanemad teavad, et lasteaia üheks prioriteediks on keskkonnaharidus ja keskkonnasõbralik käitumine. Jaatava vastuse andis 51% vastanud personalist, eitava vastuse andis 26%. Täpsustuseks kirjutasid mitmed vastanud, et vanemaid teavitati rühmakoosolekul. Paar vastanut arvas ka, et kõik kindlasti ei tea või enamus ei tea. Ka arvati, et kõiki see teema ei huvita ja nad ei teadvusta seda valdkonda endale. Üks küsitletutest ei osanud sellele küsimusele vastata.
Järgmise küsimusega uuriti, kas lapsevanematel on võimalik keskkonnahariduse kujundamisel osaleda. Jaatavalt vastas 91%, eitavalt 6%. Üks inimene kirjutas, et ta ei tea.
Sooviti vastust ka sellele, kas lapsed on mõistnud, et lasteaias väärtustatakse keskkonnahoidu. Seda uskus 66% vastanud personalist, eitavalt vastas 11%. Kommentaarides lisasid mitmed inimesed, et osad lapsed on mõistnud, osad ei ole. Lisati, et lapsed teavad teoorias, kuid praktikas mitte. Arvati ka, et enamus lastest on mõistnud või et ainult vanemate rühmade lapsed. Esindatud oli arvamus, et lapsed on seda mõistnud mingil määral, nt prügi sorteerimine, loodushoid.
Järgmisena uuriti, kas meie lasteaia kodulehel on olemas info, et osaleme Rohelise Kooli programmis. Jaatavalt vastas 83%, eitavalt 11%. Vastust ei teadnud kaks vastajat.
Sooviti veel teada, kas meedias või sotsiaalmeedias on vastaja märganud infot meie lasteaia keskkonnasõbralikkuse kohta. Seda oli märganud 51% vastanutest, ei olnud märganud 40%. Toodi lisaks välja, et ei kasutata üldse sotsiaalmeediat. Samuti kirjutati, et kui spetsiaalselt selle pilguga vaadata, siis märkab.
Elurikkus, loodus, õueala
Selles valdkonnas uuriti, kas lasteaias on olemas nimekiri, millistest liikidest on meie maja toalilled. Jaatavalt vastas 9%, eitavalt 71% personalist. Neli vastajat ei teadnud vastata või ei olnud kursis. Üks töötaja eeldas, et on. Kirjutati ka, et kui on, ei tea selle nimekirja asukohta. Lisati veel, et teeme seda nimekirja.
Järgnevalt sooviti vastust, kas lapsed õpivad erinevaid taime-, seene- ja loomaliike tundma. Selle vastasid kõik maja küsitletud töötajad (100%) jaatavalt.
Seejärel küsiti, kas töötaja on uurinud, kui palju Eesti taime-, seene- ja loomaliike lapsed tunnevad. Jaatavalt vastas 31%, eitavalt 51% vastanud personalist. Teema selgituseks lisati, et kuigi eraldi uuringut ei ole tehtud, selgub see õpetamise käigus. Vastati ka, et lapsed teavad vähe, kuna on alles väikesed. Kirjutati, et rühmas on uuritud putukate kohta lähemalt. Üks vastaja kirjutas, et lastele on erinevaid liike õpetatud.
Sooviti teada, kas lasteaias on olemas nimekiri ja skeem õueala puu- ja põõsaliikidest. Seda kinnitas 83% vastanutest, eitavalt vastas 3%. Märkusena kirjutati, et on olemas, aga ei ole näinud. Üks vastaja kirjutas, et skeem on olemas, kuid ei vasta enam tegelikkusele. Kaks inimest ei teadnud vastata, üks töötaja kirjutas, et skeemi olemasolu võib eeldada.
Küsitluses uuriti järgmiseks, kas töötaja teab, millised putukad, linnud ja teised loomad elavad lasteaia õuealal või külastavad seda. Jaatavalt vastas 46% töötajatest, eitavalt 23%. Neli vastanut arvas seda teadvat enam-vähem, kolm inimest arvas, et teab, aga mitte kõiki. Üks inimene kirjutas, et teab sügisesi putukaid, üks inimene kirjutas, et putukaid ei tunne. Lisati ka, et ollakse enam-vähem kursis, keda lindudest või putukatest saab õuealal vaadelda. Üks inimene kirjutas, et õuealal elavad ka siilid.
Järgmiseks uuriti, kas lasteaias on tehtud midagi, et õueala elurikkust suurendada (nt kompostimine, putukahotellid, pesakastid, lindude talvine toitmine, kodumaiste puu- ja põõsaliikide istutamine). Selle vastasid jaatavalt kõik küsitluses osalenud töötajad (100%).
Ka järgmisele küsimusele, kas õuealal on lindude pesakaste ja toidumajakesi, putukahotelle, vastati jaatavalt (100%).
Järgnevalt uuriti, kas lasteaias on rajatud aed- ja köögiviljapeenrad, et lapsed näeksid, kuidas toiduks kasvatatavad taimed kasvavad ja saaksid õppida lihtsamaid aiatöid. Seda kinnitas 89% osalenud töötajatest, eitavalt vastas 3%. Märkustena lisati, et lapsed teevad aiatöid vähe, kuna neil ei ole piisavalt oskuseid. Mainiti, et peenrakastides on pigem lilled. Samuti leiti, et praegused kastid ei paku toidu kasvatamiseks eriti võimalust.
Järgmisena uuriti, kas rühmas, kus tegutsetakse, on oma peenar või toalill, mille eest hoolitseda. Jaatavalt vastas 97% töötajatest, 3% vastas, et ei ole oma rühma (ei tööta rühmas).
Uuriti veel, kas töötajad on oma rühmaga õues õppinud ja loodust uurinud. Sellele vastasid jaatavalt kõik uuringus osalejad (100%).
Küsimusele, kas paned lindude toidumajja toitu, vastas jaatavalt 87% osalenud personalist, eitavalt 6%. Lisati, et veel ei ole pannud ning üks inimene ei osanud öelda, kuna on alles uus töötaja.
Ankeedis uuriti, kas lasteaia mänguväljakute ääres on tuulekaitseks hekid. Jaatavalt vastas 60%, eitavalt 14%. Kolm vastajat kirjutas, et hekid on osaliselt, ning kaks inimest leidis, et hekid küll on, kuid tuulekaitset need ei paku. Kirjutati, et hekid on enamikes kohtades. Üks vastaja rõõmustas, et õunapuu pakub liivakastis mängijatele päikesevarju.
Sooviti teada, kas õuealal on ala, kus muru ei niideta ning lapsed saavad taimi ja putukaid uurida. Sellele küsimusele vastas jaatavalt 17% vastanutest ja eitavalt 80%. Üks vastaja kommenteeris, et ei tea, et oleks olemas selline koht.
Personalilt uuriti, kas õuealal saab palju joosta ja mängida. Seda arvas 97% vastanutest ja ei arvanud 3%.
Kliimamuutused
Selles teemaplokis uuriti, kas lasteaias on tehtud midagi, et tekiks vähem toidujäätmeid. Jaatavalt vastas 83% küsitletutest ja eitava vastuse andis 9%. Lisati, et oleme sinnapoole teel ning kaardistame toite, mis lastele ei maitse. Lisati veel, et hommikune pudrukogus on nüüdseks väiksem. Üks vastaja kirjutas, et laseme ise lastel toitu tõsta. Üks vastaja küsis retooriliselt, mida siin teha saaks.
Küsiti, kas lasteaias kasutatakse peenarde väetamisel lämmastikväetiste asemel komposti. Seda kinnitas 17% vastanutest, eitavalt vastas 49%. Mitmed inimesed kommenteerisid, et lasteaias ei kasutata kumbagi. Üks inimene arvas, et kasutatakse mõlemat. Samuti kirjutasid kaks inimest, et sel sügisel alustasime kompostimist ning viis inimest lisas, et suund on võetud sellele, et kasutada komposti. Oli ka vastus, et oleme seni vaid mulda vahetanud. Kaks inimest ei osanud sellele küsimusele vastata.
Järgnevalt sooviti teada, kas lasteaias kasvatatakse ise maitsetaimi (nt rohelist sibulat vm). Jaatavalt vastas sellele 83% küsitletutest, eitavalt 9%. Märkusena lisati, et see, mida kasvatatakse, sõltub rühmast. Nenditi, et kõik ei kasvata ja kogu aeg ei kasvata. Üks vastaja kirjutas, et maitsetaimi kasvatatakse kevadel aknalaual.
Uuriti, kas lastega kokates kasutatakse peamiselt kohalikku, lähedalt transporditud toorainet. Sellele vastas jaatavalt 57% vastanutest ja eitavalt 29%. Lisati, et mõnikord nii ja teinekord naa, kuna see sõltub püstitatud eesmärgist (eksootilised puuviljad kaugelt, õunad lasteaia õunaaiast). Kinnitati ka, et kauplusest ostetakse kodumaist toorainet. Ka oli inimesi, kes ei osanud sellele küsimusele vastata või ei teadnud vastust.
Energia
Selles teemavaldkonnas uuriti esmalt, kas vastaja teab, kui palju elektrit lasteaias erinevatel kuudel ja aastatel kulutatakse. Seda arvas teadvat 20% vastanutest ja mitteteadvat 66%. Kommentaarides lisati paaril korral, et ilmselt pimedal ajal kulub elektrit rohkem. Vastati ka, et seda võiks teada, siis saaks ka ise rohkem säästa. Mitmel inimesel puudus ülevaade.
Järgnevalt uuriti, kas vastaja on omalt poolt midagi teinud, et lasteaias energiat säästa. Jaatavalt vastas 91%. Mitu inimest täpsustas, et on seda teinud tulesid kustutades.
Küsimusele, kas lasteaiamaja on korralikult soojustatud, vastas jaatavalt 77% küsitletutest ja eitavalt 17%. Oli ka inimesi, kes ei teadnud seda, ning esines vastus, et peaks olema, kuigi tuuliste ilmadega on akende vahelt tuult tunda.
Vastajatelt sooviti ka teada, kas lasteaia välisuks on sulguriga varustatud. Sellele andsid jaatava vastuse kõik uuringus osalejad (100%).
Samuti uuriti veel, kas tuled on alati kustutatud, kui ruumis kedagi pole. Seda kinnitas 86% vastanutest, ei kinnitanud 3%. Lisati veel, et tuled on kustutatud enamasti. Samuti kirjutas paar inimest, et mitte alati. Toodi ka välja see, et lapsed ei ulata tulesid kustutama, kuna lülitid asuvad liiga kõrgel.
Sooviti teada ka seda, kas arvutid on ööseks välja lülitatud. Seda kinnitasid kõik uuringus osalenud töötajad (100%).
Järgnevalt uuriti, kas päevavalges on lambid kustutatud. Jaatava vastuse andis 77% vastanutest, eitavalt vastas 3%. Kuus inimest lisas selgituseks, et tuled põlevad vastavalt ilmale ja aastaajale. Vastati ka, et enamasti on lambid päevavalges kustutatud.
Veel sooviti teada, kas vastajate meelest on rühmaruumis parajalt soe. Seda kinnitas 97% küsitletutest. Üks vastaja kirjutas, et suvel koristades on väga palav.
Globaalne kodakondsus
Esmalt uuriti, kas õppetöös kasutatakse teiste maade muinasjutte. Jaatavalt vastas 71%, eitavalt 6%. Märkustena lisati, et veel ei ole kasutanud või vähesel määral. Oli ka vastajaid, kes kasutavad, kuid ei tutvusta muinasjutu päritolu lastele. Vastati ka, et see oleneb õppetöö teemast, muinasjutu sisust ja laste vanusest. Samuti lisati, et kasutatakse nii eesti kui teiste maade muinasjutte.
Seejärel sooviti teada, kas lastele tutvustatakse teiste maade muusikat. Seda kinnitas 57% vastanutest, ei kinnitanud 26%. Mitu inimest vastas, et harva. Üks inimene kirjutas, et veel ei ole. Samuti vastati, et võiks veel rohkem.
Uuriti ka, kas lasteaias tutvustatakse lastele teiste maade kombeid. Jaatava vastuse andis 63%, eitava 17% vastanutest. Lisati korduvalt, et harva. Üks inimene vastas, et on lastele rääkinud. Samuti vastati, et veel ei ole tutvustanud. Kirjutati ka, et tutvustatakse nt viisakusväljendeid, tervitamist. Üks vastaja ei teadnud seda.
Ankeedis uuriti veel, kas lasteaias tutvustatakse teiste maade toitu. Jaatavalt vastas 51%, eitavalt 34%. Mõned vastajad tutvustavad seda vahel. Vastati samuti, et veel ei ole ja võiks rohkem. Üks vastaja kinnitas, et näiteks kaugelt toodud maiustuste puhul vaadatakse asukoht kaardilt järgi.
Veel sooviti teada, kas lastele tutvustatakse järjepidevalt Eesti tähtpäevi, toitu, muinasjutte, muusikat ja oma kodukohta. Seda kinnitas 94% vastanutest. Eitava vastuse andis 3%. Lisati täpsustuseks, et lastele tutvustatakse neid vajadusel.
Uuriti, kas lastele õpetatakse, et inimesi ei tohi halvustada nende päritolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu. Seda nentisid kõik vastajad (100%).
Selle valdkonna lõpetuseks sooviti teada, kas vastaja on loonud kiusamisvaba keskkonna. Sellele andis jaatava vastuse 74% vastanutest. Viis vastanut kirjutas, et püüeldakse sinnapoole ja teemaga tegeletakse pidevalt. Mainiti, et ollakse liitunud Kiusamisest Vaba programmiga. Rõhutati, et kui märgatakse kiusamise ilminguid, tegeletakse sellega kohe. Üks vastaja arvas, et keskkonnal ei ole viga.
Tervis ja heaolu
Selles teemavaldkonnas sooviti kõige pealt teada, kas lastele on loodud päevakava, mille jooksul nad saavad palju liikuda. Seda arvas 89% vastanutest. Lisati ka paar korda, et nii ja naa. Mainiti, et kuigi lapsed saavad liikuda, tahaksid nad veel rohkem. Arvati ka, et kõike ei ole võimalik liikudes teha ja lapsed peavad omandama ka oskuse vaikselt istuda ja rahulikult kuulata.
Järgnevalt uuriti, kas vastaja käib nädalavahetusel väljas liikumas. Sellele vastas jaatavalt 71% ja eitavalt 14% vastanutest. Paar inimest kommenteerisid, et mitte alati. Üks inimene oli arvamusel, et kodused majapidamis- ja aiatööd võimaldavad igakülgset liikumist. Üks vastaja kirjutas, et kuna see on isiklik küsimus, ei pea sellele vastama.
Sooviti ka teada, kas lapsed oskavad töötajate arvates õigesti käsi pesta ja ka teevad seda. Seda arvas 37% vastanutest ja 17% andis eitava vastuse. Üksteist inimest arvas, et lapsed küll teavad seda teoorias, kuid igapäevaselt on vaja seda pidevalt meelde tuletada. Arvati, et osad oskavad hästi, teised lapsed vajavad rohkem aega ja õppimist. Üks vastaja kirjutas, et lapsed teavad, kuidas peab pesema. Oli ka arvamus, et see oleneb vanusest ning väiksemad alles õpivad.
Järgnevalt uuriti, kas lastele meeldib lasteaias olla. Jaatavalt vastas 86% küsitletutest. Märkustena lisati mitmel korral, et enamusele meeldib, aga on ka erandeid. Üks vastaja kirjutas, et ta ei ole küsinud. Arvati ka, et osadele lastele meeldib rohkem kodus olla.
Sooviti ka teada, kas lasteaia töötaja on teinud teavitustööd, et lapsed eelistaksid süüa tervislikku toitu. Seda kinnitas 94% vastajatest. Lisati, et sellest on räägitud, kuid kodudes süüakse ikkagi ebatervislikult.
Küsiti ka, kas personal sööb tihti salateid, puuvilju ja muud tervislikku. Jaatavalt vastas 91%, eitavalt 9%.
Küsimusele, kas lastel on võimalik iga päev õues mängida ja õppida, vastas 97% jaatavalt ja 3% eitavalt.
Uuriti veel, kas toas toimuvate tegevuste ajal on liikumispausid. Seda kinnitas 94% vastanutest ja ei kinnitanud 3%. Üks inimene täpsustas, et need on siis, kui on pikem tegevus.
Järgnevalt sooviti teada, kas töötaja soovitab magusate jookide asemel vett juua. Jah-vastuse andis 94% vastanutest, ei-vastuse 3%. Selgitustes toodi välja, et lapsed tarbivad päeva jooksul vett ning toidu kõrvale ei anta naturaalset mahla.
Teemavaldkonna lõpetuseks uuriti töötajalt, kas mure korral saab ta sellest kellelegi lasteaias rääkida. Jaatavalt vastas 80% küsitletutest, eitavalt 14%. Täpsustuseks kirjutati paaril korral, et oleneb murest.
Meri ja rannik
Esmalt uuriti, kas õppetöös on mere ja rannikuga seotud teemasid ja aktiivtegevusi. Sellele vastas jaatavalt 40% ja eitavalt samuti 40% vastanutest. Lisati mitmel korral, et selliseid tegevusi on kas vähe või üldiselt mitte. Kirjutati ka, et meri jääb liiga kaugele ning et veel ei ole selliseid tegevusi olnud.
Seejärel sooviti teada, kas lasteaias tehakse õppekäike veekogu äärde ning seal temaatilisi mänge ja vaatlusi. Seda kinnitas 71% vastanutest ja ei kinnitanud 14%. Täpsustuseks lisasid mitu inimest, et õppekäike tehakse tiigi ja oja äärde. Üks vastaja kirjeldas, et selliseid õppekäike tehakse igal aastaajal, jälgitakse parte, taimestikku, veevoolu jm. Üks vastaja ei teadnud vastata.
Järgmiseks uuriti, kas lasteaias kasutatakse koristamisel ja nõudepesul loodussäästlikke puhastusvahendeid. Sellele vastas jaatavalt 29% vastajatest ja eitavalt 54%. Neli inimest kirjutasid, et ei tea seda ning üks vastaja arvas, et liigutakse selles suunas.
Küsiti ka, kas vastaja on viinud aegunud ravimid tagasi apteeki. Seda kinnitas 31% vastanutest ja eitava vastuse andis 69%.
Uuriti ka, kas personal on soovitanud lastel ja lapsevanematel vältida mikroplasti sisaldavaid kosmeetikatooteid ja hambapastasid. Sellele vastas jaatavalt 6% vastanutest ja eitavalt 94%.
Viimaseks uuriti, kas lastele ja lapsevanematele räägitakse veelindude toitmise kahjulikkusest. Jaatavalt vastas 91% ja eitavalt 3% vastanutest. Paar inimest täpsustas, et seda räägitakse lastele.
Prügi ja jäätmed
Selles temavaldkonnas uuriti, kas rühmas kogutakse biojäätmeid muust prügist eraldi. 89% vastajatest vastas jaatavalt, 6% eitavalt. Kaks vastajat kommenteerisid, et biojäätmete kogumine eraldi on alles algusjärgus.
Samuti sooviti teada, kas rühmas kogutakse paberit ja pappi muust prügist eraldi. 97% vastas sellele jaatavalt, 3% eitavalt. Lisaks kirjutati, et pappi ja paberit kogutakse eraldi juba palju aastaid, lapsed tunnevad seda süsteemi hästi, vajadusel küsivad õpetajatelt üle.
Veel uuriti, kas rühmas kogutakse pakendeid muust prügist eraldi. Sellele küsimusele vastas jaatavalt 67% vastanutest ja 23% vastas eitavalt. Lisati, et ei kogu, kuigi võiks. Vastati ka, et kogutakse vahepeal. Üks vastaja ütles, et seda on rühmas arutatud.
Sama sooviti teada pandipakendite kogumise kohta lasteaias. 20% vastajatest väitis, et pandipakendeid kogutakse ja 69% vastas eitavalt. Paar vastajat mainisid, et sellist pakendit ei teki. Paar vastajat kirjutasid ka, et ei tea või ei oska vastata.
Edasi uuriti, kas lasteaia töötajad selgitavad lastele, miks on vaja jäätmeid sorteerida ja mis sorteeritud prügist saab. Jaatavalt vastas sellele 94% vastanutest. Üks vastaja selgitas, et veel ei ole lastele rääkinud, vaid lapsed lihtsalt sorteerivad. Veel vastati, et on ette tulnud selgitamist, kuid mitte igapäevaselt. Lapsed pidavat paberi taaskasutamist teadma kõige paremini.
Sooviti veel teada, kas majas ja õuealal on piisavalt prügikaste. Jaatava vastuse andis 94% küsitletutest ja 6% vastas eitavalt.
Samuti uuriti, kas prügikastid on õigetes kohtades. Jah-vastuse andis 97% vastajatest. Üks vastaja kirjutas, et õunapuuaias asuvad pingid on konteineritele liiga lähedal, seal on ebameeldiv süüa.
Personalilt uuriti veel, kas teatakse, kui palju jäätmeid lasteaed tekitab. Seda arvas teadvat 20% vastanutest, 77% ei teadnud. Märgiti, et seda võiks teada, see aitaks kindlasti rohkem säästa.
Selle valdkonna viimane küsimus uuris, kas töötaja on õunaaiast õunu koju viinud, et lasteaia olmeprügi kogust vähendada. Jaatavalt vastas 60% vastanutest, eitavalt 29%. Lisati, et kodus on õunapuud olemas. Töötajad on õunu koju viinud mõnikord, kuid mitte olmeprügist vabanemise eesmärgil. Vastati ka, et on palutud lapsevanematel õunu koju viia.
Transport
Selle valdkonna esimene küsimus keskendus selle, kas personal on uurinud, kui palju lapsi tuleb lasteaeda jalgsi, jalg- või tõukeratta, ühistranspordi ja autoga. Jaatavalt vastas 71%, eitavalt 23% vastanutest. Paar vastajat lisas, et uurinud otseselt ei olda, kuid rühmas teatakse, kuidas lapsed lasteaeda tulevad.
Seejärel uuriti, kas lasteaeda teenindav transport sõidab lastele ohutult. Seda kinnitas 91% vastanutest. Vastati samuti, et ei tea. Üks vastanutest kirjutas, et ta loodab seda.
Uuriti ka, kas hommikul on lasteaia ees palju autosid. Jah-vastuse andis 80% küsitlenutest, ei-vastuse 3%. Mitu inimest lisas, et ei tea täpselt, kuna rühmaaknad on teisele poole. Paar vastajat arvas, et see oleneb ka kellaajast. Oldi ka arvamusel, et autosid on väga palju.
Veel sooviti teada, kas personal kasutab nädalavahetusel linnas liiklemiseks ühistransporti. Jaatavalt vastas 17% küsitletutest, 66% vastas ei. Paar inimest lisas, et liigub linnas jalgsi. Mõned inimesed kinnitasid, et kasutavad ühistransporti väga harva. Üks vastaja mainis, et ei ela linnas.
Uuriti veel, kas lasteaia töötaja soovitaks õpetajatel ja lapsevanematel lastega rohkem jala käia. Seda soovitaks 83% vastajatest, ei soovitaks 6%. Oldi arvamusel, et õpetajad liiguvad piisavalt, kuid lastevanematel soovitataks rohkem jala liigelda. Arvati ka, et seda soovitaks teha aeg-ajalt. Lisaks esines ka arvamus, et auto kasutamine sõltub elukoha kaugusest ja aja kokkuhoiu vajadusest.
Sooviti vastust küsimusele, kas personal soovitaks kasutada ühistransporti või autojagamist oma autoga sõitmise asemel. Sellele vastas jaatavalt 57% osalenud inimestest, eitavalt 31%. Lisaks kirjutati, et ei soovitaks, kuna ei taha teistest sõltuda. Mainiti, et ei ole autot. Kirjutati ka, et ei oska öelda.
Valdkonna viimane küsimus uuris, kas lasteaia töötajad on teinud kaardi (skeemi), kui kaugel lapsed ja õpetajad lasteaiast elavad ja arutlenud, millise transpordivahendiga (või jala) oleks neil kõige parem lasteaeda tulla. Sellele vastas jaatavalt 23% vastanutest ja eitavalt 71%. Üks kommentaar väitis, et ei ole sellega kursis. Samuti oli esindatud arvamus, et see on hea mõte suuremate lastega arutlemiseks.
Vesi
Käesolevas teemavaldkonnas uuriti kõige pealt, kas majas on tilkuvaid kraane või halvasti töötavaid loputuskaste. Jaatavalt vastas 29% vastajatest, eitavalt 49%. Mitmed inimesed kirjutasid, et nad ei tea seda. Paar inimest kinnitas, et nende rühmas selliseid probleeme ei ole. Üks vastaja kirjutas, et ei ole loputuskastide tööga rühmas rahul. Vastati ka, et kui probleemid tekivad, parandatakse need kiiremas korras ära.
Siis uuriti, kas vastaja kasutab kraanivett säästlikult. Jaatavalt vastas 94% vastanutest, eitavalt 3%. Kirjutati ka, et mitte alati.
Seejärel sooviti teada, kas lasteaias kasutatakse kraanivett üldiselt säästlikult. Selle andis jah-vastuse 40% inimestest ja eitava 31%. Mitmed inimesed vastasid, et oskavad rääkida vaid enda kohta. Mainiti, et ei käida teisi vaatlemas. Arvati ka, et kindlasti ei kasutata säästlikult, kuid vett aitaks säästa fotosilmaga segisti. Üks vastaja arvas, et mitte eriti säästlikult. Osa vastajaid lootis, et kraanivett kasutatakse säästlikult. Kirjutati ka, et lastega on selles valdkonnas vaja veel tööd teha.
Uuriti, kas õppetöös selgitatakse vee säästmise vajadust. Seda kinnitas 97% vastajatest. Lisati, et mitte kogu aeg, kuid kätepesu ajal küll.
Küsiti, kas õppetöös käsitletakse vee ja eluslooduse seoseid. Sellele vastas jaatavalt 97% vastanutest. Kirjutati ka, et veel ei ole seda teemat käsitletud.
Sooviti veel teada, kas vastaja on suvel lasteaias märganud, et taimede kastmiseks kogutakse vihmavett. Jaatavalt vastas 29% vastanutest, eitavalt 71%.
Lisaks uuriti, kas lasteaias on vaadeldud ja võrreldud veekulu erinevatel kuudel ja aastatel. Jah-vastuse andis 9% vastajatest, ei-vastuse andis 74%. Mitmed vastajad kirjutasid, et nad ei tea seda. Samuti arvati, et seda võiks teada ja rühmades võiks olla eraldi veemõõdikud, mis aitaks välja selgitada veelekkeid ja saaks võrrelda ka erinevate rühmade veekulusid. Üks vastaja kirjutas, et usub, et majandusjuhataja on seda teinud.
Veel küsiti, kas ollakse lastele selgitanud, et kraanivett on mõistlikum juua kui pudelivett. Sellele vastas jaatavalt 74% vastanutest ja eitavalt 20%. Lisati, et sellest on vesteldud. Samuti kirjutati, et kraanivee joomine on rühmas tavaline tegevus.
Viimaks uuriti veel, kas lapsed teavad, kust tuleb kraanivesi ja mis saab kasutatud veest edasi. Jaatavalt vastas 43% vastanutest ja eitavalt 29%. Paar inimest vastas, et ei tea seda, samuti vastas paar inimest, et see ei ole veel rühmas teemaks olnud. Samuti mainis paar inimest, et lapsed on veel liiga väikesed. Arvati, et vanemate rühmade lapsed teavad. Oldi ka arvamusel, et osad teavad ja osad mitte.
Kommentaarid
Postita kommentaar