Otse põhisisu juurde

Rakvere lasteaedade Rohelise Kooli töögruppide kohtumise protokoll

RAKVERE KUNGLA LASTEAED

RAKVERE LASTEAEDADE ROHELISE KOOLI TÖÖGRUPPIDE ESINDAJATE KOHTUMISE PROTOKOLL



22.01.2020


Rakvere

Algus kell 12.00, lõpp kell 13.00.

Juhatajas: Liidia Bobkova
Protokollis: Marika Kundla
Võtsid osa: Liidia Bobkova, Terje Makarova, Marika Kundla (Rakvere Kungla lasteaed), Ene Nool, Margit Pelli (Rakvere Rohuaia lasteaed), Raido Parve (Rakvere Triinu lasteaed), Ülle Jakobson, Kristin Kiir-Nirgi (Eralasteaed Kaur).

Päevakord:
1. Valmisolek Rohelise Kooli (RK) üritustesarja korraldamiseks.
2. Ajurünnak ja teemade jagamine lasteaedade vahel. 
3. Publiku leidmine.
4. Ürituse nimekonkursi kokkuleppimine.

Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:

1.     Kuulati: Liidia Bobkova tuletas meelde, et esimene RK üritus toimus Kungla lasteaias 29. novembril („Jäätmeteta elustiil – lihtsam elu“). Liidia Bobkova küsis, kes sooviks järgmist üritust korraldada ja mis võiks olla teema.

Kommentaarid ja küsimused:

Ene Nool sõnas, et esmalt peab paika panema, mis on üldse üritustesarja eesmärk.
Liidia Bobkova ütles, et eesmärk on tõsta lapsevanemate, töötajate, Rakvere elanike keskkonnateadlikkust.
Liidia Bobkova uuris, kui sageli võiksid üritused toimuda. Ta pakkus välja, et kuna osaleb neli lasteaeda, võiks üritustesari toimuda üle kahe kuu. 
Ene Nool arvas, et üritus võiks toimuda kord kuus, nii oleks sari järjepidev ja pidevalt inimestel meeles. Ta tõi näiteks Sõmeru keskkonnakolmapäevad, mis toimuvad alati ja inimesed teavad seda oodata.

Otsustati:

1.1. RK üritustesari hakkab toimuma kord kuus, järgmine üritus toimub veebruarikuus.



Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:

2.     Kuulati: Ene Nool tegi ettepaneku teha ajurünnak teemade osas, mida võiks kajastada, ning jagada ära teemad lasteaedade ja kuude kaupa.

Kommentaarid:

Marika Kundla pakkus, et kindlasti võiks olla kompostimise teema.
Ene Nool lisas, et see võib isegi olla sügisel, kuna siis tekib sellist materjali, nt lehed, mida koguda.
Raido Parve rääkis, et väga hea oli Andres Jaadla loeng Triinu lasteaias toidujäätmete teemal.
Liidia Bobkova pakkus, et võiks teha ka ploggingut. 
Ene Nool lisas, et ükskord tuleks ka tekstiiliteemat käsitleda.
Marika Kundla pakkus, et oleks hea vaadata ka mingit keskkonnateemalist filmi (laenutada nt Mondolt) ja minna ekskursioonile jäätmejaama. Seal saaks ekskursiooni teha Kerli Kõue Keskkonnaametist. Samuti on Kauri lasteaias toredad kanad, võiks teha mingi ürituse seoses sellega, kuidas pidada kanu linnas.
Liidia Bobkova pakkus välja, et uurida, kas linnas on olemas piirkond, kuhu lasteaia inimesed saaksid istutada puid, lilli jm. 

Otsustati:

1.1. Kõiki teemasid võiks käsitleda, kuid kuna üritustesarjale on vaja teemasid ka edaspidi, saab osasid neist kasutada hilisemal ajal.
1.2. Ürituste toimumine:
Veebruar: ürituse korraldab Kungla lasteaed
Märts: üritus seoses kanapidamisega linnas (Eralasteaed Kaur)
Aprill: toidujäätmete teema (Rohuaia lasteaed)
Mai: midagi praktilist (Triinu lasteaed)

Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:

3.     Kuulati: Raido Parve uuris, kuidas saada publikut RK üritustesarjale.

Kommentaarid:
Marika Kundla pakkus, et olenevalt majast, kus üritus toimub, tuleks kaasata eelkõige oma maja inimesi ja samuti teiste lasteaedade töötajaid ja vanemaid. Kui osa inimesi võtab juba kellegi kaasa, saakski kriitilise hulga inimesi kokku. Lisaks võiks tulevikus juba õppeaasta alguses vanemaid teavitada, et on tulemas lasteaiaüritused ja koolitused, millest osavõtt on  vägagi soovituslik. 
Margit Pelli lisas, et reklaam peaks kindlasti olema ka väljaspool maja, sotsiaalmeedias ja mujal. Võiks nendel üritustel käimise siduda kuidagi ka mingi auhinnaga, osaleda loosimises, mis ei oleks samas liigtarbimisele suunatud.
Liidia Bobkova mainis, et esimese ürituse osalejate nimekiri on olemas.
Marika Kundla pakkus, et ka Virumaa Teatajat tuleks kaasata. Samuti võiks uurida Bio4You’st, kas nad oleksid meid nõus toetama.
Kristin Kiir-Nirgi lisas, et näiteks võiks auhinnaks saada lahtist kaupa oma taarasse või muud sellist.


Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:

4.     Kuulati: Liidia Bobkova küsis, kas üritustesarja nime (Roheline Reede) peaks ära muutma.

Kommentaarid:
Ülle Jakobson arvas, et kuna paljud inimesed kevadel sõidavad reedeti linnast ära, võiks olla mingi teine päev. Sel juhul tuleks muuta ka nime.
Terje Makarova tegi ettepaneku, et iga lasteaed teeb oma ajurünnaku nimede osas ning teatud kuupäevaks vaatame, mida on pakutud, ja valime sobivaima.

Otsustati:

1.1. Nimevariandid saata lasteaedade RK töögruppide esindajate ühisesse meililisti 31. jaanuariks.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nutiseade ei tee seda, mida nimi lubab, vaid pigem vastupidi

Eilne järjekorras juba kaheksas roherännaku veebiseminar keskendus laste vaimsele tervisele. Ajuteadlane Jaan Aru rääkis enam kui viiekümnele huvilisele teemal „Lapsed ja nutineedus“. Ta juhtis juba loengu alguses tähelepanu sellele, et olles ise huvitatud nii inimese ajust, psühholoogiast kui tehisintellektist, ei võitle ta nutiseadmete vastu , vaid laste ja ka täiskasvanute aju eest , kuna me kõik oleme võimelised rohkemaks. Mida see tähendab? Lühidalt kokkuvõttes tähendab see seda, et meie laste aju on suuteline palju enamaks, kui me arvame. Loovus, loomingulisus ja andekus on mõisted, mida tõlgendatakse ajuteadlase sõnul sageli valesti – neid omadusi nähakse kui midagi, mis mõnel inimesel on ja mõnel mitte. Jaan Aru juhtis tähelepanu sellele, et kuna inimese aju on plastiline, on iga laps ja täiskasvanu võimeline ennast teostama ja oma potentsiaali realiseerima. Tasub endalt küsida, mis on see, mille vastu minu laps sügavat huvi tunneb? Mis paneb tal silma särama? Mida ta tahab uu

Lasteaia esimene mudaköök mänguvalmis!

18. mail alustati meie lasteaia Rohelise Kooli töögrupi liikmete poolt lasteaia esimese mudaköögi rajamisega. Miks peaks ühes lasteaias üldse mudakööki vaja minema? Kas lastele seal mängides peale mustuse veel midagi kasulikku külge jääb? Muidugi! Lapsed saavad mudaköögis toimetades erinevaid kogemusi: nad katsetavad, õpivad tundma looduslikke materjale, nende omadusi, olekuid ja muutusi. Lastel tekib loovalt mängides ja õppides erinevaid küsimusi, millele saab üheskoos hakata vastuseid otsima ja lapsed saavad erinevate valdkondade vahel luua seoseid, mis ongi õppimise alus. Areneb laste peenmotoorika, tunnetustegevus, kujutlusvõime, sotsiaalsed ja mänguoskused. Kindlasti saab harjutada ka korra ja puhtuse pidamist. Seega kõike, mida lastel on vaja nüüd ja edaspidi, pakub neile mäng mudaköögis :) Kuidas aga esimese mudaköögi ehitamine läks? Köögi põhjaks on vahva leid Lääne-Viru Jäätmekeskusest. Uus elu on antud ühele vanale tööpingile, samuti vanadele väärt tammepuust sahtl

Erinevad elurikkad kasvualad meie õuealal

Meie lasteaia õuealal jalutades võib kohata mitmeid põnevaid peenrakaste ja erilisi kasvualasid. Osaleme hetkel kahes projektis (rahvusvaheline lina- ja eestisisene kartulikasvatusprojekt), mis loovad lastele võimaluse jälgida taimede kasvu terve elutsükli jooksul ning võimaldavad lastel uurida, katsetada ja õppida otse tegevusväljal.  Uued infotahvlid aitavad lapevanematel ja külalistel end meie lasteaia taimekasvatusprojektide ja märgistatud kasvualadega kurssi viia! :)