Elurikkuse päeva tähistamine Kungla lasteaias

Tänasel ülemaailmsel elurikkuse päeval tutvusid meie lasteaia lapsed elurikkusega väga mitmekesisel viisil.

MUUMI (3-4aastased) rühmas võeti rahvusvahelise elurikkuse päeva puhul lapsi vastu õues, kus oldi ka suurema osa päevast. Avastati uut mudakööki, kus leidus põnevust kõigile ja toimus suur putukajaht, mille raames üksteise võidu putukaid otsiti ja seejärel luubiga vaadeldi. Leiti putukaid nii liivakastist, muru pealt, heki põõsaste tagant ja alt kui ka mudaköögi külmkapilt. Selleks kaevati liivas, mullas, tuhniti murus ja põõsastes. Leiti nii kärbes, päevapaabusilm, mesilane, mardikas, mitmed teod ja sipelgad. Rõõmu oli kõigil palju!

PUHHI rühm (3-4aastased) märkasid õuealal tolmeldajaid - mesimumme - lendamas. Kas ka teie leiate pildilt mesilase?

PIPI rühmas (4-5aastased) uurisid kaks poissi nurmenukuõisi, rüüpasid kikkapüksiteed ja otsisid õues spunki. Elu on rikas, kui ise silmad lahti ringi käid...

TÄHEKESED (4-5aastased) alustasid oma elurikkuse päeva matka lasteaia juurest juba hommikul varakult. Võeti ette matk tammikusse, kus iga laps sai endale uurimiseks luubi. Vaadeldi ümbrust, märgati ja korjati kaasa erinevaid materjale lasteaia uue putukahotelli sisustamiseks. Sai uuritud puuõõnsusi, lagunenud puid ning otsiti ka nendest elu. Kuulati linnulaulu ja nähti ka päris palju linde. Tähekesed märkasid ka erinevaid tolmeldajaid. 

Matkates jõuti tammikust Palermo metsa, kus lapsed said tegeleda tervise arendamisega - joosti mäest üles ja alla. Viidi läbi ka nurmenukuvaatlus. Koju tulles põigati läbi ka Lilleoru metsast, kust leiti palju jänesekapsaid. 
Kokku kujunes elurikkuse uurimise matk päris pikaks - 7.24 km. Lapsed olid küll natuke väsinud, aga rõõmsad, korv täis putukahotelli sisustust.

PÄIKESEJÄNKU rühma lapsed (4-5aastased) läksid elurikkuse päeval õue, luubid käes. Lasteaia õuealalt otsiti erinevaid taimi ning neid uuriti nii luubiga kui luubita. Leiti 11 erinevat taime. Lisaks vaadeldi veel põõsaste õisi ja ühe võilille pealt leiti mesilane toimetamas. Kuna mesilast aga luubiga vaadelda ei saanud, tegi õpetaja foto ja mesilast uuriti lähemalt üheskoos toas arvutist. Nii oli kindlam ja detailid ka kergemini nähtavad.

Samuti otsustasid lapsed vaadelda luubiga liiva. Laste tähelepanekud liiva kohta:
Carolin: “Ma ei saa aru, miks siin on kivikesed, kui läbi luubi vaatan?”

Madis: “Mina küll ei tunne mängides kivikesi!”

Ka mulda, mille sees kasvavad taimed, oli põnev luubiga vaadelda. 

Carolin: „Muld on väga must ja imelik!”

Lennart: “Mina ei näinud mullas midagi.”

Carolin: “Vaata, seal on kivi sees, see päris suur!”

Daria: “Ta on kohev, tahaks kohe katsuda!”

KRÕLLI (5-6aastased) lapsed arutlesid tänasel elurikkuse päeval, kus on rohkem erinevaid taime- ja loomaliike - kas linnatänaval või meie õunapuuaias. Kohe paviljoni seinalt leiti üks kärbes, üsna lähedale maandus kraaksatades vares. Blue-Bot roboti abiga korrati üle Suure Taimejahi projektis küsitud taime- ja loomaliigid. Üks laps andis ülesande ja teine laps juhtis roboti õige pildini. Tegusasse hommikusse mahtus ka päästeoperatsioon "Päästke veeämbrist ämblik!"  

LEPATRIINU rühm (5-6aastased) uuris täna lasteaia õueala elurikkust. Õpetaja abi oli rühma kaasa toonud vana aknaraami ning esmalt lahendati üheskoos väljakutse, kuidas ristkülikukujuline raam võrdselt nelja lapse vahel ära jaotada. Uuriti kujundeid, loendati, võrreldi ja saadi jagamisega hakkama!

Raam jaotati osadeks nööriga. Iga laps valis omale kastikese (ca 50x30 cm) ning asus selle piiratud ala seest erinevaid taimi otsima. 
Uuring viidi läbi kahes kohas - esmalt Lepatriinude rühma liivakasti taga kasepuu juures ning teiseks Pokude rühma liivakasti lähistel (kuivanud tamme juures). 

Lapsed olid tegevusele keskendunud ja kõik suutsid leida erineva kujuga lehekesi. Lapsed olid lausa üllatunud, kui palju erinevaid taimi võib leiduda nii väikesel alal. 
Ühe tüdruku topsis oli 8 erinevat lehekest ja teisel 13. Poistel aga viis lehekesed tuul lendu enne, kui neid üle jõuti loendada :)

MESIMUMMU rühm käib haigla taga linnametsas igal aastaajal. Sel õppeaastal mindi samasse metsa juba kolmandat korda. Õppekäigu kuupäev oli Mesimummudel juba varem paika pandud, kuid see langes kogemata-õnnelikult kokku just elurikkuse päevaga.

Mesimummude rühmal on komme, et enne metsa sisenemist alati teretatakse metsa ja küsitakse, kas ta lubab enda juurde tulla. Luba saadud, võttis lapsi vastu väga vali linnulaul. Ilm oli fantastiline. Ümberringi ainult lilled, lilled, lilled! Ülased olid erakordselt pikkade vartega. Eriti üllatas Mesimumme aga sinilillede õitsemine maikuu teises pooles. Paraku ei kohatud aga ühtegi liblikat ega putukat. Neid loodetakse näha juunikuus.

Lapsed uurisid koos õpetajaga puid ja taimi. Lapsed rääkisid lugusid oma perega metsas käimisest.

Tänuks vastuvõtu eest tegid Mesimummu rühma lapsed metsale kuusekäbidest hästi suure päikese. Lahkudes tänati metsa ja anti lubadus varsti kohtuda! :)

        SIPSIKU (5-6aastased) rühmas arutleti hommikul elurikkuse definitsiooni üle. Koostati mõistekaart ning otsiti märksõnu, mis laste arvates elurikkuse moodustavad. Lapsed ise loetlesid üles järgnevad mõisted: linnud, loomad, kalad, taimed, vesi, ilmastikunähtused, putukad, toit ja inimesed. Arutelu viis edasi selleni, mis elurikkust ohustavad (nt põlengud, üleujutused, ületarbimine jne) ja lõpetati sellega,  kuidas meie saaksime elurikkust hoida ja säilitada. Lapsed pakkusid lahendustena välja, et kõigepealt saaksime vett kokku hoida. Veega seoses toodi näide, et prügi ei tohi vette ega maha visata ning üldse ei ole mõistlik vett raisata, kuna seal, kus on hästi kuum ilm, on inimestel puhast vett vähe. Veel tõid lapsed välja, et õues olles tuleb väga ettevaatlik olla, et putukatele ja taimedele peale ei astu, kuna siis nad ei saa elada nii nagu tavaliselt. Lindude koha pealt öeldi, et inimene ei tohi nätsu maha visata, muidu linnud nokivad need ära ja siis nad surevad. Päikest on vaja selleks, et meil kõigil oleks soe ja taimed saaksid kasvada ning vihma on vaja, et loomadel oleks juua ning et taimed ära ei närbuks. Loomade kohta arvati, et neid tuleb väga hoida. Neile peab süüa andma, neid peab hellitama, nendega mängima ning mingil juhul ei tohi loomale haiget teha. Veel peeti elurikkuse päevaga seoses oluliseks tervislikku toitu. Lapsed arvasid, et värske ja puhas toit on tervisele parem kui hamburger ja friikartulid. Leiti, et maiustuste asemel võiks suvel maasikaid, vaarikaid, õunu, ploome ja pirne süüa. 

Youtube'ist vaadati lastega, kuidas mesilased mett toodavad. Vaadati ka, millised taimed kasvavad ja millised loomad, linnud ja kalad elavad troopilises kliimas. Võrdluseks imetleti video vahendusel meie oma kaunist Eestimaa loodust.

Õue võtsid Sipsikud kaasa tops-luubid ja telefoni, et lnnulaulumääraja Siuts rakendust kasutades saaks lindude laulu salvestada ning linde määrata. See kahjuks aga väga hästi ei õnnestunud, kuna parasjagu kortermaja elanik niitis muru ja mujale minnes kostis saagimise helisid, nii et seekord läks see tegevus luhta. Topsid võeti õue kaasa selleks, et uurida lähemalt taimi, mis meie lasteaia hoovis kasvavad. 

Lapsed jõudsid järeldusel, et hoovis on kõige rohkem võililli. Ainult luupi kasutades otsiti putukaid. Meil õnnestus kohata tigusid, sipelgaid, liblikaid, kärbseid ning ühte mesilast. 

Lõpetuseks sai iga laps teha oma foto elurikkusest ehk jäädvustada pildile see, mis tema jaoks on elurikkus. 

Rihard jäädvustad sipelgaid, aga ta ütles, et need sipelgad vist pugesid peitu, kui ta pilti tahtis teha.

Valeria jäädvustas nõgest.

Lisete pildistas lehise käbisid.

MÕMMIDE rühm (6-7aastased) otsis tammikus erinevaid taimi ja lapsed tegid ise taimedest fotosid. Fotod näitavad, kui palju erinevaid taimi lapsed märkasid!

POKUDE rühma lapsed (ka 6-7aastased) uurisid taimi, mis kasvavad muru sees ning üks lastest tegi liiva peale lausa oma “botaanikaaia”.

ÖÖKULLIPERE rühma (6-7aastased) lapsed käisid õppekäigul ning märkasid usinaid tolmeldajaid tegutsemas. Samuti nägid lapsed, kuidas pargis puud istutati ning märgati ka esimest pääsukest!