RAKVERE KUNGLA LASTEAED
ROHELISE KOOLI TÖÖRÜHMA PROTOKOLL
Rakvere 12.05.2020 nr 8
Algus kell 9.00, lõpp kell 11.30
Juhatas: Terje Makarova
Protokollis: Marika Kundla
Võtsid osa: Helena Lust, Marika Kundla, Airi Tõnn, Maili Metsalu, Alla Puhilas, Svetlana Prohorova, Terje Makarova, Kai Pikhof, Helen Blankin, Anita Aas.
Puudusid: Liidia Bobkova, Triin Reineberg, Inga Murula-Riim ja Cristhel Aunapuu (lapsevanemate esindajad).
Päevakord:
1. Määrata kindlaks õueala niitmata jäävad kohad.
1. Määrata kindlaks õueala niitmata jäävad kohad.
2. Vaadata üle peenrakastide asukohad.
3. Mudaköökide asukoha täpsustamine.
4. Aiajäätmete liigiti sorteerimise küsimused.
5. Õueala liigendamine infotahvlitega.
6. Toataimede määramise ülevaade.
7. Ülevaade erinevatest käimasolevatest projektidest.
8. Ülevaade ressursianalüüsist.
9. Terviseraja rajamise vajalikkus.
10. Jooksvad küsimused.
11. Uue koosoleku aja kokkuleppimine.
Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:
1. Kuulati: Terje Makarova andis teada, et on vaja kindlaks määrata meie õueala niitmata jäävad kohad.
Kommentaarid ja küsimused:
Alla Puhilas arvas, et niitmata ala võiks jääda kelgumäe taha.
Marika Kundla tegi ettepaneku, et see võiks joosta diagonaalselt pajuvitsest onniga. Samuti võiks selle ala märgistada Keskkonnaameti sildiga „Hoian siin elurikkust!“ Ka kõrvenõgesed võiksid metsikul alal kasvada, et osadel liblikatel oleks võimalus toituda.
Anita Aas pakkus välja, et ka kelgumäe tagumised küljed võiksid jääda niitmata.
Airi Tõnn tegi ettepaneku, et esimesel aastal niitmata jäävatele aladele uusi taimi juurde ei istuta, vaid püütakse selgusele jõuda, mis seal looduslikult kasvavad.
Terje Makarova uuris, kas võiks olla veel mõni niitmata jääv ala.
Otsustati:
1.1. Lasteaial on esialgu üks suurem niitmata jääv ala.
1.2. Niitmata jääv ala on kelgumäe tagune ala alates toomingast, haarates pajuvitsest onni taguse ja küljed ning mäeküljed, liikudes kasest mööda kuni õunapuuni, mis jääb meie territooriumist väljapoole.
1.3. Niitmata jääv ala märgistatakse esialgu lindiga, hiljem puidust palissaadi ja Keskkonnaameti sildiga „Hoian siin elurikkust“.
1.4. Niitmata jäävale alale esimesel aastal taimi juurde ei istuta.
Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:
2. Kuulati: Marika Kundla ütles, et lähtudes eelmisel koosolekul otsustatust, tuleb üle vaadata peenrakastide asukohad.
Kommentaarid ja küsimused:
Anita Aas uuris, kas Krõllide peenrakasti asukoht on hetkel hea, kuna jääb ette põõsastele.
Airi Tõnn ütles, et temale ja Birgitile meeldib see asukoht kõige rohkem, kuna see jääb liivakasti lähedale ja lapsed näevad, mis taimekastis kasvab.
Otsustati:
2.1. Kõik rühmad (v.a Muumid ja Sipsikud, kes ei olnud oma peenrakasti veel liigutanud) on valinud oma peenrakastile uue sobiva asukoha.
Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:
3. Kuulati: Airi Tõnn uuris, kuhu võiks rajada mudaköögi.
Kommentaarid ja küsimused:
Alla Puhilas pakkus välja, et mudaköök võiks olla niitmata ala juures, piraadilaeva ronila servas Vabaduse tn poolse aia ääres.
Marika Kundla mainis, et Tallinnas Rännaku lasteaias on peaaegu igal rühmal oma mudaköök, kas meil ei võiks ka nii olla.
Terje Makarova arvas, et esialgu piisab meile ühest või kahest mudaköögist. Kui lastele need meeldivad, saame järgmisel aastal edasi mõelda.
Anita Aas uuris, kas ka õunapuuaias ei võiks olla üks mudaköök.
Terje Makarova arvas, et kuna seal ei ole liiva ning toimuvad ka üritused, võiks mudaköögid olla esialgu õuealal.
Helen Blankin küsis, mis otsatarve on täpsemalt kelgumäe terrassil – kui teha kontserte vm, võib mudaköök ürituste läbiviimist segama hakata.
Svetlana Prohorova ütles, et oleks parem, kui lapsed kelgumäe trepil liivaga ei mängiks, selleks peaks olema muu hea koht.
Airi Tõnn pakkus välja, et piraadilaeva ümbruses ja mudaköögi läheduses võiksid olla puidust pakud, millel lapsed saaksid mängida.
Anita Aas ütles, et mängulaudadeks võiks kasutada kaablirulle.
Airi Tõnn uuris, kust võiks saada kaubaaluseid, millest mudaköögid ehitada.
Terje Makarova pakkus välja, et küsime lapsevanematelt, ehk on mõnel vanemal ligipääs kaubaalustele ja saaks need lasteaiale tuua.
Anita Aas pakkus välja, et lasteaia teine mudaköök võiks olla Pokude ja Sipsikute mänguala juures, Pokude liivakasti taga samuti Vabaduse tn poolse aia ääres.
Alla Puhilas arvas, et ka seedrite all võiksid olla puidust pakud ja kaablirullist lauad lastele mängimiseks.
Anita Aas märkis, et üks tammepuu on kuivanud.
Svetlana Prohorova lubas linnaaednikuga ühendust võtta.
Airi Tõnn tegi ettepaneku, et puidust pakud võiksid olla ka suure liivakasti kuusepuu ja põõsaste juures.
Helen Blankin ütles, et kuna seal lapsed mängivad põõsaste vahel peitust, oleks hea, kui neil oleks seal veel mingeid mängukohti.
Airi Tõnn ütles, et kui mudaköögid on valmis, võiks vajalikke potte ja panne küsida lapsevanematelt.
Terje Makarova oli sellega nõus, kuid arvas, et enne teeme mudaköögid valmis, kuna asju ei ole kuskil senikaua hoiustada.
Otsustati:
3.1. Lasteaia õuealale tuleb kaks suuremat mudakööki – mõlemad Vabaduse tn aia äärde. Ühe asukohaks jääb Pokude liivakasti tagune ala, teise asukohaks piraadilaeva ronila tagune ala.
3.2. Õuealale mudaköökide juurde ja suure liivakasti lähedusse pannakse lastele istumiseks ja mängimiseks puidust pakud ja kaablirullidest lauad.
3.3. Puidust pakkude saamise võimalust ja kuivanud tammepuu mahavõtmist uurib linnaaednikult Svetlana Prohorova.
3.4. Anita Aas uurib, kust saada 10 kaablirulli.
3.5. Mudaköökide ehituseks vajaminevaid kaubaaluseid küsitakse lastevanematelt. Terje Makarova saadab õpetajatele kirja, mille õpetajad vanematele edastavad. Kaubaaluseid võib tuua maikuu lõpuni. Kohale toodud kaubaalused hoiustatakse 9. rühma paviljoni all.
Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:
4. Kuulati: Marika Kundla andis teada, et seoses lasteaia „Teeme ära!“ nädalaga on tõstatunud vajadus aiajäätmete täpsema sorteerimise juhendi järgi.
Kommentaarid ja küsimused:
Svetlana Prohorova arvas, et eraldi tuleks koguda oksad ning nende jaoks võiks lasta ehitada puidust kogumiskasti, mille asukoht võiks olla kompostrite kõrval.
Marika Kundla kommenteeris, et olmejäätmete konteiner ei ole kindlasti aiajäätmete koht ning tuleb kokku leppida, kuhu mingi asi läheb. See peaks olema lihtne lahendus, kõigile teada. Konsulteerides varem Keskkonnaameti spetsialisti Kerli Kõuega selgus, et oksi ja muud risu saab tasuta ära anda Lääne-Viru Jäätmekeskusesse, kuid kividest peaksime lahti saama muul moel, nt täites mingeid auke, aiaääri vm madalaid kohti. Kivid on ehitusjääde ja vastuvõtmine tasuline.
Svetlana Prohorova mainis, et kive on meil võib-olla üks ämbritäis ja sellega oleks jäätmejaama imelik minna.
Kai Pikhof küsis, kas oksi saab kasutada ka lõkke tegemiseks ning kas lõkke tegemine on üldse lasteaias lubatud.
Svetlana Prohorova ütles, et kord aastas on tavaliselt lõket tehtud.
Otsustati:
4.1. Okste kogumiseks laseb Svetlana Prohorova valmistada puidust kasti (kompostrite laius x ca 1,5 m pikkune). Sinna kasti kogutakse kõik lasteaias tekkivad oksad. Kui oksi on vaja nt lõkke tegemiseks või muuks otstarbeks, saab sealt võtta. Kui oksi vaja ei ole, viiakse need tasuta jäätmejaama.
4.2. Marika Kundla koostab esialgse aiajäätmete sorteerimise juhendi, mis peale ühist kooskõlastamist edastatakse kõikidele lasteaia töötajatele.
Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:
5. Kuulati: Airi Tõnn tegi ettepaneku, et lasteaia õueala huvitavad kohad võiks märgistada vastavate tahvlitega. Tahvlite asukohta võiks olla lihtne muuta, kuna kohad (nt sipelgate kodu) võib samuti aja jooksul muutuda.
Kommentaarid ja küsimused:
Marika Kundla pakkus välja, et Kungla tn poolse aia ääres piraadilaeva ronila juures olevate põõsaste alla võiks istutada ka kevadlilli. Kuna varakevadel on põõsad raagus, paistaksid lilled ilusasti välja ja pakuksid nii silmailu kui oleksid vajalikud tolmeldajatele. Seal võiks asuda n-ö kevadlillede kodu.
Helen Blankin arvas, et kevadlilli võiks istutada palju rohkem, kui vaid põõsaste alla. Neid võiks istutada ka sirelite alla.
Maili Metsalu mainis, et lapsed tahavad sirelite taga joosta.
Helen Blankin ütles, et istutada tuleks taimed ettepoole, mitte tahapoole, nii ei jää need ka lastele ette. Samuti võiksime sügisel paluda igal lapsel tuua lasteaeda ühe kevadlille sibula. Nii saaksime palju kevadlilli.
Terje Makarova pakkus, et kevadlillede sibulaid võiks koguda nt terve septembrikuu ja seejärel need üheskoos maha istutada.
Marika Kundla arvas, et kui jõuame, võime selle tegevusega osaleda veel „110 paid Eesti loodusele“ üleskutses – see kestab kuni 3. oktoobrini.
Otsustati:
5.1. Püütakse tähele panna õueala märgilisi kohti (sipelgapesa, kevadlillede kodu vm) ja oma ideed postitatakse meie lasteaia Rohelise Kungla Facebooki gruppi.
5.2. Kokku kogutud põnevamad kohad märgistatakse siltidega, nt pakkudega, mida on lihtne ühest kohast teise liigutada.
5.3. Septembris kogume lasteaias kevadlillede sibulaid, et need üheskoos Kungla tn poolsete sirelite ja põõsaste alla maha istutada.
Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:
6. Kuulati: Maili Metsalu andis ülevaate lasteaia toataimede määramisest. Lasteaias on 67 erinevat toataime, kuid liigirikkust on vähe. Samuti on mitmeid mürgiseid toataimi.
Kommentaarid ja küsimused:
Terje Makarova kinnitas, et tervisekaitse on ette kirjutanud päris konkreetsed nõuded toataimedele lasteasutuses.
Alla Puhilas arvas, et praeguseid taimi ei oleks mõttekas ära visata. Need on mürgiseid vaid suhu pannes, paljud neist on head õhupuhastajad. Võiks pigem uusi taimi juurde muretsedes silmas pidada seda, et need ei oleks mürgised.
Marika Kundla tegi ettepaneku, et määratud taimede sildil võiks mürgise taime juures olla punane täpike (kleeps), mis juhib taime mürgisusele tähelepanu.
Anita Aas lubas kleepsud muretseda.
Otsustati:
6.1. Praeguseid toataimi mürgisuse põhjal välja ei vahetata, kuid uusi taimi valides tuleb seda silmas pidada, et taimed mürgised ei oleks.
6.2. Anita Aas muretseb punased täpikleepsud, millega Maili ohtlikumate taimede sildid rühmades märgistab.
6.3. Maili Metsalu jagab toataimede määramise abistamiseks Facebooki grupis ka vastavat infot.
Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:
7. Kuulati: Marika Kundla andis ülevaate käesolevatest keskkonnaalastest tegevustest ja projektidest. Tartu Ülikooli nurmenukuvaatluses saavad osaleda kõik huvilised. Juba on meie lasteaia 3 töötajat teinud 6 vaatlust. Kindlasti tuleks märkida meeskonnaks Rakvere Kungla lasteaed. Samuti tuleks võimalusel postitada pilte tolmeldajatest meie lasteaia Facebooki gruppi vastava postituse alla. Seal on olemas juba juhend ning tegu on TÜ loodusmuuseumi projektiga „Märka tolmeldajat“. Osaleme ka Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi välja kuulutatud üleskutses „110 paid Eesti loodusele“ – külvame õunapuuaias olevatesse uutesse taimekastidesse kümne niidutaime seemned. Samuti võiksime lasteaiana osaleda 21. mail kultuurilise mitmekesisuse ja 22. mail bioloogilise mitmekesisuse päeval.
Kommentaarid ja küsimused:
Terje Makarova tegi ettepaneku, et õpetajad teevad maikuus võimalusel loodusvaatlusi koos lastega ja edastavad üleskutsed ka lapsevanematele. Samuti võiks iga rühm välja mõelda mingi tegevuse nii kultuurilise kui bioloogilise mitmekesisuse päeva tähistamiseks oma rühma lastega. Tehtud tegevusi tuleks dokumenteerida ja pildid koos jutuga saata Marika Kundlale, kes teeb postitused meie lasteaia blogisse.
Alla Puhilas uuris, kas ka teised õpetajad, kes soovivad teada, millega RK töörühm tegeleb, saaksid meie RK töörühma Facebooki grupiga Roheline Kungla liituda.
Sellega olid kõik nõus.
Otsustati:
7.1. Õpetajad osalevad aktiivselt nii nurmenukuvaatlusel kui üleskutses „Märka tolmeldajat!“
7.2. Kui niidutaimed on külvatud, saadab Marika Kundla kokkuvõtte ja pildid ka Keskkonnaameti üleskutsele „110 paid Eesti loodusele“.
7.3. Terje Makarova kirjutab õpetajatele ja teeb üleskutse tähistada 21. mail kultuurilise mitmekesisuse päeva ja 22. mail bioloogilise mitmekesisuse päeva.
Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:
8. Kuulati: Marika Kundla andis lühikese ülevaate osalemisest Keskkonnakäpa kogukonna kaasamise projektis ja Rohelise Kooli Rohelise lipu taotlemisest. Ta ütles, et ressursianalüüsiga tuleb pidevalt tööd teha ja kirja panna täpsemalt ka paberikulud ja jälgida, et toodetel (paber, puhastusvahendid) oleksid ökomärgised.
Kommentaarid ja küsimused:
Svetlana Prohorova kinnitas, et ta jälgib erinevate ressursside (vesi, elekter, soojusenergia, paber, prügi) kulu jooksvalt.
Marika Kundla rõhutas, et üles tuleks märkida tavapärasest kõrvalekalded, siis saaks teha järeldusi, miks mõnel kuul on kulud suurenenud, mõnel kuul vähenenud.
Terje Makarova kinnitas, et koopiapaberikulud (paljundamine) on lasteaial väga suured. Uuest õppeaastast täidavad lapsevanemad „Tere tulemast lasteaeda!“ ankeedi ära Eliisis, mis kindlustab selle, et vanemad liituvad ka Eliisiga. Samuti ei ole mõtet välja printida enam nädalaplaane, kuna see on ajast ja arust. Terje uuris, kas menüüde printimine on mõttekas.
Kai Pikhof arvas, et menüüd võiksid olla välja prinditud – need ei pea olema esikus vanematele näha (menüü on ka Eliisis ja kodulehel), kuid on vajalik õpetaja abile planeerimisel ja laua katmisel.
Terje Makarova pakkus veel välja, et paljunduses nässu läinud paberite jaoks võiks õppealajuhataja kabinetis olla kast, kust neid saab soovi korral taaskasutamiseks võtta.
Marika Kundla uuris, mis on need põhilised seadmed, mis lasteaias elektrit tarbivad. Võiksime teha nimekirja ja vaadata selle kriitiliselt üle.
Üheskoos nimetati hetkel soojenduskapid, lambid, arvutid, akvaarium, külmikud, nõudepesumasinad, pesumasinad, pliidid, veekeedu- ja kohvikannud.
Otsustati:
8.1. Ressursikulu jälgib Svetlana Prohorova pidevalt ja teeb märkmeid.
8.2. Koopiapaberikulu vähendamiseks viib Terje Makarova lasteaeda vastuvõtmise ankeedi täitmiseks Eliisi ning nädalaplaane uuest õppeaastast enam välja ei prindita, kuna kõik info on olemas Eliisis.
8.3. Menüüd prinditakse välja eelkõige õpetaja abide jaoks.
8.4. Terje Makarova seab oma kabinetti sisse taaskasutatava paberi kasti, kust soovijad saavad vajadusel paberit võtta.
Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:
9. Kuulati: Terje Makarova uuris, kuidas on RK töögrupi meelsus terviseraja rajamise suhtes.
Kommentaarid ja küsimused:
Maili Metsalu kinnitas, et tal on vajadusel terviseraja jaoks olemas kastanimunad.
Anita Aas uuris, miks terviserada vaja oleks ja kas selle hooldamine on mõistlik.
Marika Kundla ütles, et hetkel ta ei näe sellel suurt mõtet, kuna oleme ette võtnud mitmeid suuri projekte õuealal – pajuvitstest onni ehitus, kiviktaimla rajamine, tulevad ka mudaköögid. Lisaks ei pruugi püsiv terviserada olla kaua aega laste jaoks atraktiivne.
Alla Puhilas mainis, et nagunii on lapsed paljajalu ainult suvel.
Terje Makarova uuris, kas üldse oleks terviserada sel aasta mõttekas ehitada, kui väiksemaid radu saab teha teisaldatavaid ja käepäraste vahenditega.
Kai Pikhof pakkus välja, et saaks kasutada madalaid kausse nt, mille sisse panna erinevaid materjale.
Otsustati:
9.1. Sel õppeaastal me terviserada ei raja.
9.2. Vajadusel saavad õpetajad teha ajutisi terviseradasid lastele.
Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:
10. Kuulati: Marika Kundla uuris, kas kellelgi on veel mõtteid või kommentaare, uusi ideid.
Kommentaarid ja küsimused:
Anita Aas andis teada, et magesõstra pistoksad veel kevadeks istutusvalmis ei saa. Parem on hekki täiendada sügisel, kuna suvel võivad uued taimed kuivale jääda, kui piisavalt suvepuhkuste ajal ei kasteta.
Marika Kundla pakkus välja, et siis võib hetkel päevalilli istutada nii Lembitu tn aia äärde kui ka hekkide aukudesse, kuna sügiseks, heki istutamise ajaks, on päevalilled õitsemise lõpetanud.
Svetlana Prohorova mainis, et nägi Terevisoonis lõiku putukahotellidest ning need peaksid asuma päikese käes.
Marika Kundla ütles, et nende rühma tõi Marge Saariste suure putukahotelli „tooriku“. Sellest saaks ehitada uue suurema putukahotelli.
Helen Blankin soovitas kasutada toredat tigude määramise äppi „Teoaabits“. Veel arvas Helen, et õueala keskväljakul asuva kuuse ümber (nn jaapani aed) võiks paigaldada samuti puidust palissaadi, et elupuid ja kadakaid maha ei joostaks.
Svetlana Prohorova uuris, kas vihmavee kogumiseks õunapuuaias ja õuealal võiks kasutada suuri musti neljakandilisi plastvanne.
Marika Kundla pakkus välja, et õueala taimed tuleks sildistada nii, et õues olles saaks lugeda, mis taimega tegu.
Helen Blankin tegi ettepaneku, et väljas võiks olla suur õueala plaan koos taimenimedega ja mis määraks ka vaataja asukoha (asud siin).
Anita Aas uuris, mida teha õunapuuaia Seminari tn poolse aiaga. Ta pakkus välja, et naabri aia vaate varjamiseks võiks kasutada pilliroomatte. Nendel küll ronitaimed ei kasva, kuid ei ole näha naabrit ja tema aeda. Hästi hakkavad see-eest silma taimed, mis kasvavad pilliroomati ees.
Otsustati:
10.1. Magesõstrahekke täiendatakse sügisel. Taimed muretseb Anita Aas.
10.2. Uue putukahotelli rajamise meeskonda kuuluvad Svetlana Prohorova, Anita Aas ja Alla Puhilas. Vana putukahotell jääb alles samasse kohta.
10.3. Õueala kuuse jt igihaljate taimede ümber laseb Svetlana Prohorova paigaldada palissaadi.
10.4. Svetlana Prohorova ostab lasteaiale 3 vihmaveekogumise vanni.
10.5. Õuaala taimed sildistatakse mustade taimesiltidega (valge kirjaga). Meeskonda kuuluvad Svetlana Prohorova, Anita Aas, Helen Blankin ja Helena Lust.
10.6. Õunapuuaeda lillepeenra taha kuni hekini laseb Svetlana Prohorova paigaldada pilliroomati.
Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:
11. Kuulati: Terje Makarova pakkus välja, et järgmine RK töögrupi koosolek toimuks enne uue õppeaasta algust.
Kommentaarid ja küsimused:
Marika Kundla arvas, et jooksvaid küsimusi saame arutada oma Rohelise Kungla Facebooki grupis.
Otsustati:
11.1. Töögrupi järgmine koosolek toimub õppeaasta lõpus augustikuus (kuupäev täpsustub hiljem).
Kommentaarid
Postita kommentaar