Otse põhisisu juurde

Rohelise Kooli neljas võrgustikuseminar: nahkhiireretk


Selle õppeaasta Rohelise Kooli neljas ehk viimane võrgustikuseminar toimus Rakvere rahvaaias, kus nahkhiireuurija ja Tartu Ülikooli teadlane Rauno Kalda tutvustas nahkhiirte elu lähemalt, näitas ja lasi proovida seadmeid, millega nahkhiirte hääli kuuldavaks teha ning kõige krooniks saime näha ka rahvaaias tiirutavaid põhja-nahkhiiri (esimene ilmus kell 23.08) ja veekogu peal veelendlaseid. 
Lisaks korraldajatele oli nahkhiiri uudistama tulnud ca 25 huvilist, meie lasteaiast oli kohal 11 inimest.
Nahkhiired on II kategooria kaitse all. Maailmas on kokku ca 1400 erinevat liiki nahkhiiri, Eestis on teadaolevalt 12 liiki. Tegu on käsitiivalistega, kelle kõige ärksam aeg ööpäevast jääb pimedamasse aega, kuid neil on olemas ka päevane aktiivsus. Kesköö paiku ja vahetult enne päikesetõusu tegelevad nahkhiired aktiivselt toidupüüdmisega. Söövad nad enamasti putukaid, aga on ka puuviljatoidulisi nahkhiiri ning neid liike, kes söövad lülijalgseid, kalu, õietolmu, nektarit.
Nahkhiiri võib kõige suurema tõenäosusega kohata paikades, kus on suuri puid, vett ja maju, kuna nad koonduvad kolooniatena (enamasti 20-100 isendit) kas puuõõnsustesse või ka majade erinevatesse pragudesse-piludesse, sildade alla jm. Vett vajavad nad joomiseks, kuna nahkhiired ei saa toidu kaudu piisaval hulgal vett kätte.
Nahkhiired sünnitavad enamasti ühe poja ja sedagi mitte igal aastal - seega on tegu ka sigivuse mõttes väga ohualtide loomadega. Pojad sünnivad enamasti jaanipäeva paiku või juuli alguses, kuid soe suvi võib poegade ilmaletulekut kiirendada ja jahe suvi edasi lükata. Nahkhiirtel nagu lindudelgi on olemas kohalikud ehk paiksed liigid ja rändliigid. Augustis rändliigid rändavad, kohalikud söövad end paksuks, et umbes kuue kuu pikkune talveuni vastu pidada.  
Oli väga tore ja teadmisterohke hilisõhtu, mis lõppes veidi peale südaööd. Aitäh korraldajale, Tartu Loodusmajale!

Labels:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nutiseade ei tee seda, mida nimi lubab, vaid pigem vastupidi

Eilne järjekorras juba kaheksas roherännaku veebiseminar keskendus laste vaimsele tervisele. Ajuteadlane Jaan Aru rääkis enam kui viiekümnele huvilisele teemal „Lapsed ja nutineedus“. Ta juhtis juba loengu alguses tähelepanu sellele, et olles ise huvitatud nii inimese ajust, psühholoogiast kui tehisintellektist, ei võitle ta nutiseadmete vastu , vaid laste ja ka täiskasvanute aju eest , kuna me kõik oleme võimelised rohkemaks. Mida see tähendab? Lühidalt kokkuvõttes tähendab see seda, et meie laste aju on suuteline palju enamaks, kui me arvame. Loovus, loomingulisus ja andekus on mõisted, mida tõlgendatakse ajuteadlase sõnul sageli valesti – neid omadusi nähakse kui midagi, mis mõnel inimesel on ja mõnel mitte. Jaan Aru juhtis tähelepanu sellele, et kuna inimese aju on plastiline, on iga laps ja täiskasvanu võimeline ennast teostama ja oma potentsiaali realiseerima. Tasub endalt küsida, mis on see, mille vastu minu laps sügavat huvi tunneb? Mis paneb tal silma särama? Mida ta tahab uu
Postita kommentaar
Lisateave

Lasteaia esimene mudaköök mänguvalmis!

18. mail alustati meie lasteaia Rohelise Kooli töögrupi liikmete poolt lasteaia esimese mudaköögi rajamisega. Miks peaks ühes lasteaias üldse mudakööki vaja minema? Kas lastele seal mängides peale mustuse veel midagi kasulikku külge jääb? Muidugi! Lapsed saavad mudaköögis toimetades erinevaid kogemusi: nad katsetavad, õpivad tundma looduslikke materjale, nende omadusi, olekuid ja muutusi. Lastel tekib loovalt mängides ja õppides erinevaid küsimusi, millele saab üheskoos hakata vastuseid otsima ja lapsed saavad erinevate valdkondade vahel luua seoseid, mis ongi õppimise alus. Areneb laste peenmotoorika, tunnetustegevus, kujutlusvõime, sotsiaalsed ja mänguoskused. Kindlasti saab harjutada ka korra ja puhtuse pidamist. Seega kõike, mida lastel on vaja nüüd ja edaspidi, pakub neile mäng mudaköögis :) Kuidas aga esimese mudaköögi ehitamine läks? Köögi põhjaks on vahva leid Lääne-Viru Jäätmekeskusest. Uus elu on antud ühele vanale tööpingile, samuti vanadele väärt tammepuust sahtl
Postita kommentaar
Lisateave

Erinevad elurikkad kasvualad meie õuealal

Meie lasteaia õuealal jalutades võib kohata mitmeid põnevaid peenrakaste ja erilisi kasvualasid. Osaleme hetkel kahes projektis (rahvusvaheline lina- ja eestisisene kartulikasvatusprojekt), mis loovad lastele võimaluse jälgida taimede kasvu terve elutsükli jooksul ning võimaldavad lastel uurida, katsetada ja õppida otse tegevusväljal.  Uued infotahvlid aitavad lapevanematel ja külalistel end meie lasteaia taimekasvatusprojektide ja märgistatud kasvualadega kurssi viia! :)
Postita kommentaar
Lisateave