Selle õppeaasta Rohelise Kooli neljas ehk viimane võrgustikuseminar toimus Rakvere rahvaaias, kus nahkhiireuurija ja Tartu Ülikooli teadlane Rauno Kalda tutvustas nahkhiirte elu lähemalt, näitas ja lasi proovida seadmeid, millega nahkhiirte hääli kuuldavaks teha ning kõige krooniks saime näha ka rahvaaias tiirutavaid põhja-nahkhiiri (esimene ilmus kell 23.08) ja veekogu peal veelendlaseid.
Lisaks korraldajatele oli nahkhiiri uudistama tulnud ca 25 huvilist, meie lasteaiast oli kohal 11 inimest.
Nahkhiired on II kategooria kaitse all. Maailmas on kokku ca 1400 erinevat liiki nahkhiiri, Eestis on teadaolevalt 12 liiki. Tegu on käsitiivalistega, kelle kõige ärksam aeg ööpäevast jääb pimedamasse aega, kuid neil on olemas ka päevane aktiivsus. Kesköö paiku ja vahetult enne päikesetõusu tegelevad nahkhiired aktiivselt toidupüüdmisega. Söövad nad enamasti putukaid, aga on ka puuviljatoidulisi nahkhiiri ning neid liike, kes söövad lülijalgseid, kalu, õietolmu, nektarit.
Nahkhiiri võib kõige suurema tõenäosusega kohata paikades, kus on suuri puid, vett ja maju, kuna nad koonduvad kolooniatena (enamasti 20-100 isendit) kas puuõõnsustesse või ka majade erinevatesse pragudesse-piludesse, sildade alla jm. Vett vajavad nad joomiseks, kuna nahkhiired ei saa toidu kaudu piisaval hulgal vett kätte.
Nahkhiired sünnitavad enamasti ühe poja ja sedagi mitte igal aastal - seega on tegu ka sigivuse mõttes väga ohualtide loomadega. Pojad sünnivad enamasti jaanipäeva paiku või juuli alguses, kuid soe suvi võib poegade ilmaletulekut kiirendada ja jahe suvi edasi lükata. Nahkhiirtel nagu lindudelgi on olemas kohalikud ehk paiksed liigid ja rändliigid. Augustis rändliigid rändavad, kohalikud söövad end paksuks, et umbes kuue kuu pikkune talveuni vastu pidada.
Oli väga tore ja teadmisterohke hilisõhtu, mis lõppes veidi peale südaööd. Aitäh korraldajale, Tartu Loodusmajale!
Kommentaarid
Postita kommentaar