Otse põhisisu juurde

Rohelise Kooli töögrupi koosoleku protokoll nr 4

 


RAKVERE KUNGLA LASTEAIA ROHELISE KOOLI TÖÖRÜHMA PROTOKOLL

 

 

 

Rakvere

20.01.2022 nr 4

 

Koosoleku algus kell 17.00, lõpp kell 18.45

 

Juhatas: Marika Kundla

Protokollis: Maili Metsalu

Võtsid osa: Alla Puhilas, Airi Tõnn, Liidia Bobkova, Maili Metsalu, Marika Kundla, Svetlana Prohorova, Terje Makarova. Puudusid Helen Blankin, lastevanemate esindajad Triin Reineberg, Cristhel Aunapuu ja Teresa Lasuk-Lepp.

 

Päevakord:

1. Digikoristusnädalast osavõtu arutelu

2. Sooja kampsuni päeva tähistamine 17. veebruaril

3. Roherännaku arutelu

4. Tegevuskava ülevaatamine

5. Keskkonnapõhimõtete arutelu

6. Jooksvad küsimused

7. Uue koosoleku aja kokkuleppimine

 

Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:

 

1. Kuulati: Marika Kundla küsis, kas võiksime asutusega osaleda ka Eesti Rohelise Kooli programmi digikoristusnädalal.

 

Kommentaarid:

Terje Makarova arvas, et igaüks võiks leida 15 min päevas, et oma töö- ja isiklikke arvuteid puhastada – kustutada ja sorteerida kirju, pildialbumeid.

 

Otsustati:

1. Lasteaed võtab järgmisel nädalal osa digikoristusnädalast – iga rühm digikoristab oma rühmaarvutit 15 minutit päevas.

 

Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:

 

2. Kuulati: Marika Kundla uuris, kas meie lasteaed võiks osa võtta ka sooja kampsuni päevast, mis sel aastal toimub 17. veebruaril, seda enam, et üks meie asutuse selle õppeaasta teemadest on kliimamuutused.

 

Kommentaarid:

Marika Kundla ütles, et sooja kampsuni päeva tähistamise mõte on selles, et pöörata tähelepanu energia kokkuhoiule. Selleks tuleks üheks päevaks keerata temperatuur rühmades maha. 

Svetlana Prohorova tegi ettepaneku enne kontrollida, et termomeetrid rühmas olemas oleksid ja toimiksid. Päev enne võiks fikseerida toatemperatuuri ja õhtul radiaatorid välja lülitada. Järgmisel päeval fikseerida toatemperatuur uuesti. 

Terje Makarova pakkus välja, et rühmad võiksid välja mõelda erinevaid tegevusi selle teema raames. Kõik tegevused toimuksid kampsunites (sh liikumine, muusika). 

Marika Kundla ütles, et rühmad võiksid teha ka kokkuvõtted, mida tehti selle teema raames. 

Terje Makarova tegi ettepaneku, et liikumisõpetaja võiks käia sel päeval rühmast rühma ja teeks lastega erinevaid harjutusi. 

Liidia Bobkova soovitas magamise ajaks soojust vajadusel juurde keerata, et lapsed ei külmetuks.

 

Otsustati:

2.1 Terje Makarova postitab teavituskirja sooja kampsuni päeva kohta lapsevanematele Eliisi hiljemalt 14. veebruariks. 

2.2 Rühmaõpetajad kontrollivad eelnevalt, kas rühmade termomeetrid on töökorras.

2.3. Rühmaõpetajad fikseerivad õhtuse (16.02) toatemperatuuri ning keeravad eelmisel õhtul rühmas radiaatorid maha (number 1 peale).

2.4 Järgmisel hommikul fikseerivad rühmaõpetajad toatemperatuuri uuesti.

 

Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:

 

3. Kuulati: Marika Kundla tuletas meelde, et 8. veebruaril toimub järgmine Roherännak, mida korraldab meie lasteaed. Helen Blankini tütar Marite Blankin räägib veebiseminaril kliimamuutustest. Kuna Marite pakkus välja mitmeid erinevaid pealkirju veebiseminarile, tuleb meil üks välja valida. Marika jagas Zoomi vestlusaknas pealkirjade valikuid. 

 

Kommentaarid:

Terje Makarova arvas, et pealkiri võiks olla selline, mis huvitab rohkem publikut. 

Alla Puhilas küsis, kas veebiseminari saab ka järgi vaadata? Terje Makarova vastas, et salvestust saab jagada Drive’i kaudu.

 

Otsustati:

 

3.1 Roherännaku pealkiri on „Kliimamuutus – loomulik areng või inimtegevuse tagajärg?“ 

3.2 Marika Kundla teeb kuulutuse ning Facebooki ürituse selle nädala jooksul, üritust hakkame reklaamima alates 24.01.

 

Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:

 

4. Kuulati: Terje Makarova jagas lasteaia RK tegevuskava ning üheskoos vaadati üle, millised tegevused on tehtud ja mida on vaja teha.

 

Kommentaarid:

Marika Kundla ütles, et seoses koroona olukorraga ja teadmatusega jäi novembris tegemata kinoõhtu teejoomisega. 

Liidia Bobkova arvas, et võiks vaadata „Maša ja Karu” multifilme, juua teed ja süüa barankasid. 

Airi Tõnn pakkus, et võiks vaadata ka „Karupoeg Puhhi” multifilmi. 

Svetlana Prohorova tegi ettepaneku süüa õhtuoodet suurematega õues ja alustada filmiõhtut kell 16.00. Hiljem liituvad ka lapsevanemad, kui lastele järele tulevad.

Marika Kundla juhtis tähelepanu, et ära on jäänud ka töötajate tööle-koju liikumist fikseeriva tabeli tegemine.

Airi Tõnn tegi ettepaneku panna kirja ka kodu-lasteaia vahemaa pikkus. 

Liidia Bobkova tegi ettepaneku teha kaardistamist hooajaliselt – sügisel, talvel, kevadel ja suvel.

Marika Kundla ütles, et kui andmeid on rohkem, saab sellest informatsioon, millest saab hiljem järeldusi teha.

Terje Makarova viitas, et sügisesel hoolekogu koosolekul ei tutvustatud lapsevanematele kompostrit. Liidia Bobkova lubas panna selle tegevuse järgmisesse hoolekogu päevakorda.

Terje Makarova tuletas ka meelde, et ka rühmaõpetajad peavad käima oma lastega kompostriga tutvumas.

Marika Kundla tuletas meelde, et veebruarikuus on meil plaanis ka kohalikust toorainest valmistatud toitude degusteerimisüritus oma töötajatele. Kuna see oli Helen Blankini idee, võiks tema seda eest vedada, kuid mitte üksinda, teised aitavad ja mõtlevad kaasa.

 

Otsustati:
4.1 Samovariõhtu multifilmidega toimub 3. veebruaril.

4.2 Samovarid organiseerib Liidia Bobkova.

4.3 Tehnika rentimisega ja söögiga õhtuoote osas räägivad läbi Svetlana Prohorova ja Terje Makarova.

4.4 Multifilme aitab otsida Airi Tõnn.

4.5 Rühmad, kes soovivad, söövad õhtuoodet õues.

4.6 Liidia Bobkova ja Terje Makarova teevad Drive’i tabeli, kuhu kõik töötajad märgivad 14.-18. veebruaril, mil viisil (millise transpordivahendiga) nad tööle tulevad ja koju lähevad ning kui pikk vahemaa on kodunt tööle (mitu km).

4.7. Järgmisel hoolekogu koosolekul tutvustatakse liikmetele lasteaia trummelkompostrit.

4.8. Helen Blankin organiseerib koos abilistega kodunädalal kohalikest toorainetest tehtud toitude degusteerimise töötajatele.

 

Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:

 

5. Kuulati: Marika Kundla uuris, kas on uusi ettepanekuid, lisandusi meie praegustele keskkonnapõhimõtetele. Marika Kundla jagas Zoomi vstlusaknas praeguseid keskkonnapõhimõtteid.

 

Kommentaarid:

Marika Kundla pakkus välja, et keskkonnapõhimõtted võiksid olla ka sellised, et lapsed neid aru saaksid. Muusikaõpetajad võiksid teha laulu keskkonnapõhimõtete kohta, et lapsed neid paremini mõistaksid. Samuti peaksid keskkonnapõhimõtted olema nähtavad rühmaruumis, praegu on vaid koridorides.

Terje Makarova seadis kahtluse alla, kas keskkonnapõhimõtetes peaks olema kirjas roherännakute korraldamine, kuna lastele ei ütle see midagi. 

Airi Tõnn arvas, et lastele saab seletada nii, et oma tarkusi jagame teistega.

Marika Kundla pakkus välja, et põhimõtet, mis käsitleb erinevatel keskkonnahardusprogrammides osalemist, võiks sõnastada laste jaoks nii, et õpime ise juurde.

Terje Makarova uuris, kas võiks keskkonnapõhimõtetest välja võtta selle, et kasutame päris nõusid ühekordsete nõude asemel, kuna see on juba elementaarne.

Marika Kundla juhtis tähelepanu sellele, et nt jõuluaja avamisel kasutati ühekordseid topse.

Svetlana Prohorova kinnitas, et neil oli märge „komposteeritav“, aga kus ja kuidas neid komposteerida, selle kohta midagi kirjas polnud.

Marika Kundla väitis, et tegelikult on ka komposteeritavate nõude kasutamine üritustel kehv, kuna neid kasutatakse ikkagi vaid üks kord, seda enam, et suure tõenäosusega need kompostris ei lagune. Svetlana Prohorova ütles, et ta pani lasteaia trummelkompostrisse katseks komposteeruva tassi, varsti on näha, kas sellega juhtus midagi. 

Alla Puhilas tegi ettepaneku koguda lastevanematega koostöös kruuse, mida lasteaia ühisüritustel kasutada.

Marika Kundla arvas, et lastega väljasõitude jaoks oleks vaja piknikunõusid, mida saab laenata, ei pea olema igal rühmal enda omad. 

Svetlana Prohorova lubas osta mõned komplektid piknikunõusid lasteaiale.

 

Otsustati:

5.1. Sõnastada ümber kaks keskkonnapõhimõtet üheks: Õpime ise ja jagame oma tarkusi teistega.

5.2. Teeme kruuside kogumise üleskutse lasteaia töötajatele ja lastevanematele: 31. jaanuarini kogume ühisürituste tarbeks tasse suuruses 200-250 ml. 

5.3. Marika Kundla teeb kruuside kogumise üleskutse.

5.4. Svetlana Prohotova ostab lasteaiale mõned komplektid korduskasutatavaid piknikunõusid, mida rühmad saavad vajadusel laenata.

 

Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:

 

6. Kuulati: Marika Kundla tegi ettepaneku arutada muid jooksvaid küsimusi.

 

Kommentaarid:

Marika Kundla tuletas meelde, et sügisel oli juttu sellest, kuidas toiduraiskamist vähendada, jagades ülejäävat puhast toitu abivajajatele.

Airi Tõnn ütles, et ta kuulas sügisel veebiseminari, kus jagati Tartu kogemusi.

Liidia Bobkova arvas, et köök peaks hommikuputru tegema veel väiksema koguse.

Alla Puhilas arvas, et rühmaõpetajad peavad panema hommikusöögile kirja vähem lapsi, kui tegelikult sööjaid on, kuna õpetaja teab, kes kui palju sööb.

Airi Tõnn tõi näite, et Krõlli rühmas lõikavad õpetajad hommikusöögist ülejäävad saiaviilud väiksemaks, panevad ülejäänud määrde peale ja asetavad lauale. Lapsed söövad peale hommikusööki jooksvalt võileivad ära, mis söögiajal üle jäid.

Terje Makarova tegi ettepaneku, et esmalt arutada seda hoolekoguga, mida nemad arvavad, kuidas toidujagamist korraldada ja kellele jagada.

Terje Makarova pakkus välja, et infotunnis tuleks käsitleda olulist infot, mis TEL ja RK koosolekutel on otsustatud, mida tuleb kindlasti jagada ka õpetajaabidega.

 

Otsustati:

6.1. Järgmisel hoolekogu koosolekul võetakse teemaks toiduraiskamise vähendamine ja kuidas saaks järelejäänud puhast toitu mitte ära visata.

6.2. Infotunnis annab Terje ülevaate olulisest infost, mida RK ja TEL töögrupi koosolekutel on otsustatud. 

 

Vastavalt päevakorrapunkti numbrile:

 

7. Kuulati: Marika Kundla ütles, et vaja on kokku leppida järgmine RK töögrupi koosoleku aeg.

 

Otsustati:

7.1. Järgmine koosolek toimub 28. veebruaril kell 13.30 lasteaias.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lasteaia esimene mudaköök mänguvalmis!

18. mail alustati meie lasteaia Rohelise Kooli töögrupi liikmete poolt lasteaia esimese mudaköögi rajamisega. Miks peaks ühes lasteaias üldse mudakööki vaja minema? Kas lastele seal mängides peale mustuse veel midagi kasulikku külge jääb? Muidugi! Lapsed saavad mudaköögis toimetades erinevaid kogemusi: nad katsetavad, õpivad tundma looduslikke materjale, nende omadusi, olekuid ja muutusi. Lastel tekib loovalt mängides ja õppides erinevaid küsimusi, millele saab üheskoos hakata vastuseid otsima ja lapsed saavad erinevate valdkondade vahel luua seoseid, mis ongi õppimise alus. Areneb laste peenmotoorika, tunnetustegevus, kujutlusvõime, sotsiaalsed ja mänguoskused. Kindlasti saab harjutada ka korra ja puhtuse pidamist. Seega kõike, mida lastel on vaja nüüd ja edaspidi, pakub neile mäng mudaköögis :) Kuidas aga esimese mudaköögi ehitamine läks? Köögi põhjaks on vahva leid Lääne-Viru Jäätmekeskusest. Uus elu on antud ühele vanale tööpingile, samuti vanadele väärt tammepuust sahtl

Laste meisterdatud jõulukaardid hoolde- ja eakatekodudesse

  Ühel päeval märkas Tähekeste õpetaja Alla Facebookis Madli-Mai Norma üleskutset saata kõigisse hooldekodudesse jõulukaarte. Nii pani Tähekeste õpetaja ka oma rühma kirja. Räägiti lastega, mis koht on hooldekodu ja miks sinna võiks kaarte teha ja saata. Meisterdati mitu erinevat varianti kaarte. Lõpuks valiti välja kõige ilusamad, kuid nii, et kaardipakki sattus igalt lapselt üks kaart. Koos lastega käidi postkontoris kaarte posti panemas. Nii nägid lapsed ka ise, kuidas kaardid teele lähevad. Loodetavasti on igal kaardisaajal hea meel väikese jõulusoojuse eest, sest just nendesse kaartidesse panigi iga laps sisse oma head soovid. Jõulukaarte meisterdasid ka Muumi rühma lapsed. Nemad tegid kaardid Rakvere eakatekodule Kuldne Sügis. Lapsed meisterdasid igale eakatekodu elanikule oma kaardi (kokku 33 kaarti), mis anti 16. detsembril eakatekodu juhatajale. Kaarte ja häid soove üle andes oli rõõm laste nägudel suur, sest kaardid olid valmistatud hingega. Kodu juhataja sõnul rõõmustavad ka

Lasteaias biojäätmete konteiner ja aiakomposter

Oktoobrikuus tellis meie majandusspetsialist Sveta Lääne-Viru Jäätmekeskusest lasteaeda biojäätmete konteineri. Nüüd seisab biojäätmete konteiner rõõmsalt teiste süvamahutite-konteinerite (pakendi, paberi-papi ja olmejäätmete) kõrval. Teavitustöö personali hulgas viis kiirelt selleni, et biojäätmete konteiner täitus ülikiiresti ning vaja oli lisalahendust. Selleks ostis lasteaed 300liitrise aiakompostri. Sinna on leinud tee erinevad aiajäätmed, õunasüdamed jm komposteeruv kraam.