Rakvere Kungla lasteaias tähistati sooja kampsuni päeva 17. veebruaril, et juhtida tähelepanu kliimamuutustele. Lähtuvalt laste vanusest käsitleti teemat rühmades väga mitmekesiselt.
16. veebruari õhtul registreerisid rühmaõpetajad toatemperatuuri ning keerasid radiaatorid kinni. Kuigi asutus on üks, oli 17. veebruari hommikul toatemperatuurid rühmades erinevad.
Sooja kampsuni päeva eelsel õhtul keerati Muumi rühmas radiaatorid kinni. Toas oli siis 23 kraadi sooja. Hommikuks oli rühmaruumis temperatuur 19 kraadi. Laste arvates oli täitsa paras, nende jaoks ei olnud sugugi külm. Magama tahtis minna vaid üks laps soojemalt riides. Uni oli jahedas väga hea :)
Muumid rääkisid sooja kampsuni päeval sellest, miks sellist päeva tähistatakse ja samuti räägiti kliima soojenemisest. Kliima soojenemine ohustab näiteks jääkarude elu, kuna jäämäed, kus on nende kodu, sulavad. Rännati koos Amanda ja elevant Modoga jääkarude juurde ja Modo selgitas, miks jäämäed sulavad (Maailmakooli materjal “Amanda ja maailm”). Vaadati ka videoklippi "Maakeral on palavik" ja räägiti, mida head saab teha iga inimene keskkonna jaoks igapäevaselt - kustutame ruumist lahkudes tuled, kasutame vett ja paberit säästlikult, sorteerime prügi. Seda kõike aitas ka selgitada veel väike Jänku Juss. Teema lõpus valmis ühistööna meil ka vahva plakat.
Eriti tore oli see, et teema jõudis lastega ka koju. Üks laps palus õpetajal video nime paberile kirjutada ning ütles, et video “Maakeral on palavik” on nüüd tema lemmikfilm! :)
Krõlli rühmas said lapsed kogeda, kuidas olla jahedamas ruumis. Lapsed said teada, kuidas jõuavad meieni villased sokid ja kampsunid, vaadati videot, kuidas lambad "juuksuris" käivad. Arutati, kuidas saada sooja, kui on külm - käte ja nina hõõrumine, hüppamine/tantsimine. Alati aitab ka soe tee ja soojad juustuampsud!
Päikesejänkude rühmas oli eelneval päeval sooja 20 kraadi. Peale mahakeeramist oli hommikul sooja 18 kraadi, magamistoas peale laste ärkamist 19 kraadi ning aknalaual 17 kraadi. Päikesejänkud arutlesid selle üle, mis on energia ja kuidas seda targalt kasutada, ja mida tähendab energia kokkuhoid. Samuti vaadati videot sellest, kuidas lammast pügatakse ning mida teha selleks, et villast saaks kampsun. Sooja kampsuni päev lõppes sooja tee joomisega.
Mõmmi rühmas oli eelmisel päeval sooja 23 kraadi, 17. veebruari hommikul 22, päeval 21 ning magamistoas 20 kraadi.
Mesimummu rühmas näitas termomeeter hommikul 19 kraadi - ei olnud sugugi külm! Nii kaua, kui piparmünditee tõmbas, joonistasid lapsed riisile lõbusaid nägusid!
Meie lasteaia Sipsiku rühma 2-3aastased lapsed tähistasid samuti sooja kampsuni päeva. Õhtul keerati küte 23 kraadi pealt maha, hommikul oli rühmas 21 kraadi, peale tuulutamist 20 kraadi ja nii jäigi. Lastel olid armsad kampsunid ja pusad seljas. Hommikuringis arutati, miks on kõigil täna kampsunid seljas ja kuna sipsikutel on käsil ka värviõpe, uuriti, mis värvi kampsunid lastel seljas on.
Puhhi rühmas langes temperatuur 21 kraadi pealt 18 kraadini. Lapsed loobusid kampsunitest päeva jooksul, kuna neil ei olnud sugugi külm! Lastega vesteldi soojusest, soojusallikatest, elektrist, inimeste vajadustest, lammastest ja nende pügamisest.
Lepatriinu rühmas langes temperatuur ööpäevaga 23 kraadilt 21 peale. 3-4aastased lapsed arutasid koos õpetajaga, miks tähistatakse sooja kampsuni päeva. Lapsed arvasid, et kuna õues on külm ja lund sajab :) Koos õpetajaga vaadati teemakohast videot ning iga laps värvis omale toreda kampsuni. Järgmisel päeval tuletati teemat veel kord meelde ning mõeldi sellele, kuidas saab toas olla nii soe, kui õues on ometi külm. Lapsed teadsid, et sooja saab ahjust ja radiaatoritest. Oma rühmas otsiti üles radiaatorid ja katsuti neid (olid jahedad!). Vannitoas avastasid lapsed, et sooja võib saada ka hoopis põrandalt, kuna vannitoas on põrandaküte. Lapsed teadsid, et soojaks läheb ka riiete kuivatuskapp.
Sooja kampsuni päeva tähistamine Pipi rühmas algas sellest, et õpetaja keeras 16. veebruari õhtul kõik radiaatori regulaatorid nr ühe peale ja kirjutas üles toatemperatuuri näidu, mis oli 22 kraadi. Järgmisel hommikul vaadati näitu üheskoos koos lastega, oli 20 kraadi. Pipide üllatuseks oli temperatuur langenud ainult kahe kraadi võrra ja kui kõik tulijad kohal, oli toatemperatuur tõusnud jälle ühe kraadi võrra ja jäi terveks päevaks 21 kraadi juurde. Küll oli aga toasoojus langenud 19 kraadini 18. veebruari hommikuks.
Sooja kampsuni päeval Pipi rühma lapsed uurisid ja võrdlesid rühmas olevaid termomeetreid ja nende näite (toatermomeeter ja anduriga toa-/õuetermomeeter), nende erinevusi otstarbe järgi. Miks anduriga termomeeter näitas toasoojuseks aknalaual ainult 16,5 kraadi? Üheskoos jõuti järeldusele, et aknatihendid lasevad tuult ja külma läbi – seda tundsid lapsed oma kätega.
Seejärel vaadati koos Jänku-Jussi multifilmi kliimamuutustest „Jänku-Jussi suur käejälg”, järgnes vestlusring sellest, kuidas saab laps oma käejälge suurendada Jänku-Jussi eeskujul, mida ise saame keskkonna heaks ära teha iga päev. Lapsed pakkusid vee kokkuhoidmist pesemisel, tulede kustutamist (elektri kokkuhoid), jalgsi lasteaeda tulemist/minemist. Arutusele tuli ka kodudes olev küttelahendus ehk kuidas laste kodu soojaks saab? Räägiti ka sellest, mida tehakse lapse väikseks jäänud riietega. Selgus, et enamasti lähevad riided taaskasutusse – antakse väiksematele tuttavatele, sugulastele või viiakse kogumiskasti.
Järgmiseks uuriti laste kaasavõetud sooje kampsuneid ja pusasid. Uuriti materjali/välimust, kuidas ja kus need on valmistatud. Üllatust ja nalja pakkus see, kui juba neljas riideese oli valmistatud Hiinas. Üks toode oli valmistatud Poolas, üks Bangladeshis, Hispaanias, Türgis, Saksamaal. Kõige paksema ja soojema kampsuni oli kudunud üks kallis vanaema, au ja kiitus talle. Maailmakaardilt otsiti riike, kus kampsunid valmistatud.
Seejärel tutvusid lapsed ornamendiga kaheksakand ehk õnnetäht ja kaunistasid kujutisega paberkampsuni. Väga hästi maitses lastele meega pärnaõietee.
Kokkuvõtteks oli Pipi rühmas teistmoodi päev, külm ei hakanud kellelgi. Laste teadmised on päris head, kuidas säästa ja hoida keskkonda ehk kuidas suurendada oma käejälge.
Öökullipere sooja kampsuni päev algas 19kraadises soojuses aruteluga: kust ja kuidas saame sooja? Alustati külma vee katsumisest ja selle soojendamisest. Nii valmiski soe piparmünditee, mis maitses imehästi.
Edasi said lapsed teada, et soojad kampsunid seljas ja villased sokid jalas tulevad koduloomalt – lambalt –, kes annab meile villa, villast saame lõnga ja lõngast need esemed kootakse. Põnev oli ise nõela ja lõngaga "tikkida" kampsunile mustrit. Töö oli üsna keeruline. Tihti tuli lõng nõela tagant ära ja läks sõlme. Aga käed lõid külge nii tüdrukud kui poisid.
Kokkuvõtvalt oli üks tore, asjalik ja palju uusi teadmisi andev päev!
Kommentaarid
Postita kommentaar