Otse põhisisu juurde

Kuidas tulevad tööle ja lähevad koju meie lasteaia töötajad?


09.05 kuni 13.05 kaardistasime kliimamuutuste teema raames oma asutuse töötajate tööletuleku ja kojumineku viisi ning vahemaad kevadisel perioodil. Oma liikumisviisi kaardistas 41 töötajat (viis inimest rohkem, kui talvel).

Vaadeldud nädala jooksul tuli igapäevaselt jalgsi tööle 19 õpetajat (ca 46,3% töötajatest, 0,7% vähem, kui talvisel perioodil). Jalgsi tööle tulevate õpetajate kõige lähem kodu asub lasteaiast ca 0,03 km kaugusel ning kõige kaugem 2,5 km kaugusel. Keskmine kaugus lasteaia ja kodu vahel on 0,77 km (40 m rohkem kui kevadel). 14 inimese kodu asub töökohast vähem kui kilomeetri kaugusel (keskmine 0,42 km – 50 m lähemal kui talvel), 4 inimese kodu rohkem kui 1 kilomeetri kaugusel (keskmine 1,93 km), ühe inimese kodu asub täpselt ühe km kaugusel. 

 

Jalgrattaga või jalgsi/rattaga tuli vaadeldaval nädalal tööle 2 meie maja töötajat (4,9% töötajatest), keskmine kaugus kodunt 2,8 km. Talvisel perioodil rattaga liiklejaid ei olnud.

 

Vaadeldud nädala jooksul tuli igapäevaselt autoga tööle 13 lasteaia töötajat (ca 31,7% töötajatest, 0,7% rohkem kui talvisel perioodil). Kõige lähem kodu asub 1,77 km kaugusel ja kõige kaugem 18 km kaugusel. Keskmine kaugus lasteaia ja kodu vahel on 5,27 km (0,63 km lähemal kui talvel). Kaugemal kui 5 km elab 3 lasteaia töötajat (keskmine kaugus töökohast 14,18 km). Lähemal kui 5 km elab 10 töötajat (keskmine kaugus 2,6 km, 0,15 km lähemal kui kevadel).

 

Erinevaid sõiduvahendeid ja liikumisviise kombineeritult kasutab töölkäimiseks 6 meie maja töötajat (ca 14,6% töötajatest, 7,4% vähem, kui talvisel perioodil).

Vaadeldud nädala jooksul kasutas tööletulekuks autot ja/või jalakäimist 2 inimest. Üks inimene elab töökohast 2,7 km kaugusel, teine 16 km kaugusel (liiklemine autoga) või 0,8 km kaugusel (liiklemine jalgsi).

Jalgsi ning bussiga tuleb tööle 2 õpetajat. Kõige kaugemal elav õpetaja tuleb tööle 15,85 km kauguselt ning kõige lähemal elav õpetaja 3 km kauguselt. Keskmine kaugus lasteaiast on 9,43 km. 

Kombineeritult kas autoga, jalgsi, bussi või rongiga tuleb tööle 2 õpetajat. Kõige kaugem kodu asub lasteaiast 49 km kaugusel ning kõige lähem 8 km kaugusel. 

  

Tundub endiselt, et maagiliseks arvuks, kus otsustatakse vahetada jalakõndimine/rattasõit autosõidu vastu on ca 2 km. Talvise perioodiga võrreldes on veidi suurenenud nende inimeste protsent, kes tulevad tööle jalgsi ja/või rattaga (4,2%), kuid suurenenud on ka nende hulk, kes kasutavad tööletulekuks autot (0,7%). Erinevaid sõiduvahendeid tööletulekuks kasutavate töötajate arv on veidi (7,4%) vähenenud.

 

Uue kaardistuse võtame ette suvel, saamaks teada, kas veel soojemad ilmad panevad meie maja töötajaid juba harjunud sõiduvahendit tervislikuma ja keskkonnasõbralikuma alternatiivi vastu vahetama. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nutiseade ei tee seda, mida nimi lubab, vaid pigem vastupidi

Eilne järjekorras juba kaheksas roherännaku veebiseminar keskendus laste vaimsele tervisele. Ajuteadlane Jaan Aru rääkis enam kui viiekümnele huvilisele teemal „Lapsed ja nutineedus“. Ta juhtis juba loengu alguses tähelepanu sellele, et olles ise huvitatud nii inimese ajust, psühholoogiast kui tehisintellektist, ei võitle ta nutiseadmete vastu , vaid laste ja ka täiskasvanute aju eest , kuna me kõik oleme võimelised rohkemaks. Mida see tähendab? Lühidalt kokkuvõttes tähendab see seda, et meie laste aju on suuteline palju enamaks, kui me arvame. Loovus, loomingulisus ja andekus on mõisted, mida tõlgendatakse ajuteadlase sõnul sageli valesti – neid omadusi nähakse kui midagi, mis mõnel inimesel on ja mõnel mitte. Jaan Aru juhtis tähelepanu sellele, et kuna inimese aju on plastiline, on iga laps ja täiskasvanu võimeline ennast teostama ja oma potentsiaali realiseerima. Tasub endalt küsida, mis on see, mille vastu minu laps sügavat huvi tunneb? Mis paneb tal silma särama? Mida ta tahab uu

Lasteaia esimene mudaköök mänguvalmis!

18. mail alustati meie lasteaia Rohelise Kooli töögrupi liikmete poolt lasteaia esimese mudaköögi rajamisega. Miks peaks ühes lasteaias üldse mudakööki vaja minema? Kas lastele seal mängides peale mustuse veel midagi kasulikku külge jääb? Muidugi! Lapsed saavad mudaköögis toimetades erinevaid kogemusi: nad katsetavad, õpivad tundma looduslikke materjale, nende omadusi, olekuid ja muutusi. Lastel tekib loovalt mängides ja õppides erinevaid küsimusi, millele saab üheskoos hakata vastuseid otsima ja lapsed saavad erinevate valdkondade vahel luua seoseid, mis ongi õppimise alus. Areneb laste peenmotoorika, tunnetustegevus, kujutlusvõime, sotsiaalsed ja mänguoskused. Kindlasti saab harjutada ka korra ja puhtuse pidamist. Seega kõike, mida lastel on vaja nüüd ja edaspidi, pakub neile mäng mudaköögis :) Kuidas aga esimese mudaköögi ehitamine läks? Köögi põhjaks on vahva leid Lääne-Viru Jäätmekeskusest. Uus elu on antud ühele vanale tööpingile, samuti vanadele väärt tammepuust sahtl

Erinevad elurikkad kasvualad meie õuealal

Meie lasteaia õuealal jalutades võib kohata mitmeid põnevaid peenrakaste ja erilisi kasvualasid. Osaleme hetkel kahes projektis (rahvusvaheline lina- ja eestisisene kartulikasvatusprojekt), mis loovad lastele võimaluse jälgida taimede kasvu terve elutsükli jooksul ning võimaldavad lastel uurida, katsetada ja õppida otse tegevusväljal.  Uued infotahvlid aitavad lapevanematel ja külalistel end meie lasteaia taimekasvatusprojektide ja märgistatud kasvualadega kurssi viia! :)