Otse põhisisu juurde

Kungla lasteaia keskkonnaülevaatuse kokkuvõte 2022/23. õa

 Kungla lasteaia keskkonnaülevaatuse kokkuvõte 2022/23. õa

 

Eesmärk:

Keskkonnaülevaatuse eesmärk on kaardistada lasteaia keskkonnavaldkonna hetkeseis ja leida, millistes valdkondades on olukord hästi ning millistes suurimad kitsaskohad.

 

Protsess:

Kungla lasteaia keskkonnaülevaatust juhtis 2022. aasta oktoobris Rohelise Kooli (RK) ja Tervist Edendava Lasteaia (TEL) meeskonna ühendatud töörühm (TERK töörühm). Keskkonnaküsitluses osalesid lapsed, personal ja lapsevanemad. Vaadeldi 10 teema olukorda lasteaia igapäevaelus, majandamises ja õppe-kasvatustegevuses. 

Keskkonnaülevaatus viidi läbi 09.09-15.09.2022. TERK töörühm koostas kolm erineva rõhuasetusega ankeeti (lapsed, lapsevanemad, personal). Küsimuste arv igas küsitluses oli erinev. Laste ankeedis oli 30 küsimust, lapsevanemate ankeedis 40 küsimust ja personali ankeedis 50 küsimust. Prügi ja jäätmed ning elurikkus, loodus ja õueala olid liidetud üheks teemavaldkonnaks.

Küsimustikud koostati GoogleDrive keskkonnas. Lastevanematele ja lasteaia personalile edastati küsitluse link ning vastamiseks anti aega 7 päeva (09.09-15.09.2022). Vastamise lihtsustamiseks olid enamik küsimustest sõnastatud nii, et neile saaks vastata kas jaatavalt või eitavalt. Laste ankeedis oli ka üks vastusevariandiga küsimus ja kolm omapoolse põhjendusega küsimust. Soovi korral sai kasutada ka vastusevarianti „muu“ ning kirjutada uus vastus või seal oma valikut täpsustada, põhjendada. Küsitlused lastega viisid läbi rühmaõpetajad, juurde märgiti ka laste vanus. Õpetajad sisestasid laste vastused ühekaupa GoogleDrive keskkonda. Osa õpetajaid printis ka laste ankeedid välja, et lisada need laste arengumappi. Personali ankeedis oli kolm omapoolset põhjendust eeldavat küsimust ning lapsevanemate ankeedis üks täpsustav küsimus.

Keskkonnaülevaatuse tulemusi kasutatakse Rakvere Kungla lasteaia TERK tegevuskava koostamisel ning avaldatakse lasteaia TERK tegevusi kajastavas blogis rohelinekungla.blogspot.com.

Küsitluse tulemusi analüüsiti TERK töörühma koosolekul 19. septembril 2022. Samuti tutvustati keskkonnaanalüüsi tulemusi kogu pedagoogilisele personalile. 

 

Üldine statistika

Küsitluses osales alla poole lasteaias käivatest lastest, arvuliselt kokku 62 last, s.o 30% kogu lasteaia nimekirjas olevatest lastest (207). Sõimerühma lapsed (42 last) keskkonnaülevaatusele ei vastanud. Personalile suunatud küsitlusele vastas 26 inimest, see on 55% lasteaia personalist. Lastevanemate küsitlusest võttis osa 48 inimest.

Keskkonnaülevaatuse kokkuvõte teemade kaupa

 

Lapsed

Ajavahemikus 09.09-15.09.202 viidi läbi küsitlus laste seas. Küsitlusele vastas kokku 62 last. Kõige rohkem vastajaid oli 6aastaste seas (34%), järgnesid 4aastased (32%), 5aastased (19%), 3aastased (13%) ja 7aastased (2%). 

Info, teavitamine ja kaasamine

Küsimusele, kas rühmas räägitakse sellest, et loodust peab hoidma, vastas enamik lastest (87%) jaatavalt. Eitavalt vastas 13% lastest.

Teiseks uuriti, mida lapsed sooviksid veel looduse kohta teada saada. 21 last vastas, et nad ei tea, mida sooviksid veel teada saada. Kaks vastajat arvas, et nad teavad juba kõike. Üks vastaja soovis teada kõike looduse kohta. Kõige rohkem sooviti teada loomade (8 vastust) ja lindude (samuti 8 vastust) kohta. Nt lambad, tiigrid, karud, miks kassid kogu aeg kräunuvad; linnud, linnupesad, pääsukesed, papagoid. Mitmeid kordi (5) nimetati ka putukaid – mesilasi, küsiti, miks lepatriinud tahavad olla looduses, sooviti uurida ka ämblikke. Üks vastaja soovis teada, kui teravad hambad on ussidel. Sooviti teada saada, kuidas lilled kasvavad ja taheti neid nuusutada (3 vastust) ning uurida, kust vesi tuleb ja mis sellest edasi saab (2 vastust). Sooviti rohkem infot ka metsakaitsmise ja selle kohta, milliseid puid veel looduses on (2 vastust). Lapsed mainisid, et ka seeni tuleb hoida. Sooviti uurida liiva, saada vastus sellele, kuidas tekib vikerkaar ja kuidas tehakse lund, sooviti infot mustikate, ilma, järve ja mere ning selle kohta, miks inimesed viskavad prügi maha. 

Elurikkus, loodus ja õueala

Küsimusele, kas lasteaia õuealal on lindude toidumaju või putukahotelle, vastas jaatavalt 79% lastest, eitavalt 19% lastest, „muu“ all nimetati, et õuealal on lindude toidumaja, kuid putukahotelle pole.

Teisele küsimusele, kas laps saab lasteaias õues olles palju joosta ja mängida, vastas 98% lastest jaatavalt, 2% lastest vastas, et saab natuke.

Kolmas küsimus keskendus sellele, kas laps saab õuealal loodust uurida ja õppida. Jaatavalt vastas 94% lastest, eitavalt 5% ja seda ei teadnud 1% lastest.  

Neljas küsimus uuris, kas lapse rühmal on lasteaias oma peenrakast. 95% lastest vastas jaatavalt, 5% eitavalt.

Järgmises küsimuses paluti täpsustada, mida lapsed peenrakastis kasvatavad. Kümme last vastas, et ei tea või ei mäleta. Kõige enam vastasid lapsed, et peenrakastis kasvatatakse porgandit (28 vastust), maasikaid (17 vastust), lilli (sh tulpe, saialilli) (15 vastust), hapuoblikaid (10 vastust), piparmünti (sh šokolaadimünti) (5 vastust), kartuleid (4 vastust), sibulat (4 vastust), kõrvitsat (2 vastust), kurki (2 vastust). Ühe korra mainiti ka taimi, redist, salatit, tilli, köögivilju, puuvilju, lehti, puid ja puuoksi.

Viimane küsimus uuris, kas lapsed teavad, kas lasteaia õuealal on koht, kus muru ei niideta. 69% lastest vastas jaatavalt, 27% eitavalt, 4% vastas, et ei tea.

Kliimamuutused

Selle teema alla koondati küsimused toidu kohta, kuna toidutööstusel on suur mõju keskkonnale. 

Esmalt uuriti, kas laps sööb tavaliselt lasteaias temale õpetajate poolt tõstetud toidu otsa. Jaatavalt vastas 61% lastest, eitavalt 34% lastest ning 5% lastest vastas, et mõnikord söövad, mõnikord mitte. 

Teine küsimus uuris, kas laps sööb tavaliselt lasteaias enda poolt tõstetud toidu otsa. Seda kinnitas 74% lastest, eitavalt vastas 23%. Täpselt vastata ei osanud 3% lastest. 

Energia

Selle valdkonna esimesele küsimusele, kas rühmaruumis on soe, vastas jaatavalt 98% lastest, eitavalt 2% lastest. 

Järgmine küsimus keskendus sellele, kas laps lülitab patareiga mänguasja kohe välja, kui sellega enam ei mängi. Jaatavalt vastas 87% lastest, eitavalt 13% lastest. 

Globaalne kodakondsus

Küsimusele, kas lapse meelest on kõik inimesed ühtviisi head, olenemata välimusest, nahavärvist, teisest keelest, kommetest jms, vastas jaatavalt 77% lastest. Eitavalt vastas sellele küsimusele 16% lastest. 7% lastest vastas umbmääraselt, näiteks, et ei tea või et mõned on halvad ja mõned on head. 

Tervis ja heaolu

Selle valdkonna all küsiti küsimusi nii füüsilise kui vaimse tervise kohta. Esmalt uuriti, kas lapsele meeldib lasteaias olla. Jaatavalt vastas 92% lastest ja 7% eitavalt. Üks vastaja leidis, et siis ei meeldi, kui teised lapsed tülitsevad.  

Küsimusele, kas laps sööb salateid, puuvilju ja muud tervislikku, vastas 74% lastest jaatavalt ja 8% eitavalt. 18% lastest soovis täpsustada, mida nad söövad (kurki, õunu, melonit, ainult ühte sorti salatit) ja mida mitte (ei söö salatit, kuid söön puuvilju, ei söö puuvilju, kuid söön salatit, ei söö sibulat). 

Seejärel uuriti, kas laps mängib lasteaias õues igapäevaselt. 95% lastest vastas sellele küsimusele jaatavalt, 5% eitavalt.

Järgmine küsimus uuris, kas laps saab oma murest kellelegi lasteaias rääkida. Jaatavalt vastas 95% lastest ja eitavalt 5%. 

Kiusamise teemale keskendus kaks küsimust. Kõigepealt uuriti, kas keegi on last lasteaias kiusanud. Jaatavalt vastas 53% lastest, eitavalt 42% lastest. Üks laps vastas, et tüdrukud on kiusanud, üks laps, et poisid on kiusanud ning üks laps vastas, et teise rühma poisid on kiusanud.

Viimaseks sooviti teada, kas laps on ise lasteaias kedagi kiusanud. Jaatavalt vastas 18% lastest ja eitavalt 82%. 

 

Meri ja rannik

Selles valdkonnas uuriti lapselt, kas ta on oma rühmaga käinud kuskil veekogu ääres. Jaatavalt vastas 76% lastest ja eitavalt 23%. Üks laps ei teadnud, kas on veekogu ääres käinud.

            Ankeedis uuriti ka, mida lapsed arvavad veekogude vee puhtuse kohta. 47% lastest arvas, et veekogude vesi on puhas, 42% leidis, et ei ole puhas. 11% lastest arvas, et mõnedes on puhas ja mõnedes on must.

Küsiti ka, kas laps teab, miks ei tohi veelinde toita. Seda väitis teadvat 57% lastest, mitteteadvat 37% lastest. Seda küsimust täpsustas 6% lastest, mõned lapsed nimetasid, et veelinde ei tohi toita, kuna lihtsalt ei tohi või kuna inimesed ei tea, mida linnud võivad süüa või muidu linnud hammustavad. Üks vastaja tunnistas, et ta ei tea, miks ei tohi veelinde toita.

Prügi ja jäätmed

Esmalt uuriti lastelt, mida nad arvavad, mis üldse on prügi. Lapsed nimetasid väga erinevaid jäätmeliike, tooteid, samuti sünonüüme prügile. Neli vastajat ei osanud sellele küsimusele vastata. 

13 last pakkus, et prügi on praht, sodi, vanad ja katkised asjad, tühjad asjad, mida enam ei vajata ja ei kasutata ning mis visatakse prügikasti. Neli vastajat ütles, et prügi on see, mis pannakse prügikasti ning kaks last, et prügi ei tohi maha visata. Üks vastaja arvas, et prügi on igasugune prügi. Kaks last arvas, et prügi ja prügikast on sama asi, üks laps ütles, et prügi (=prügikast) on koht, kuhu visata kommipaber. Üks laps arvas, et kui midagi maha visata, siis see on prügi. Üks vastaja ütles, et prügi on see, mida ei tohi süüa. Ühel lapsel seostus prügi prügiautoga. Kaks last teadsid, et prügi võib olla loomadele või lindudele ohtlik.

Lapsed nimetasid prügina erinevaid (tühje) pakendeid, näiteks kommi- ja nätsupaberid (10 vastajat), erinevad topsikud, karbid, pakid (8 last), mahlapakid (2 last), plastmassid, plastik, kile (3 last), hakklihapakend (1 laps). Lapsed tõid välja ka paberiprügi (6 vastajat), pudelid, katkised pudelid ja klaasikillud (9 last) ning toidujäätmed, näiteks puuviljade, banaani- ja kartulikoored (6 vastajat), õuna- ja pirnisüdamed (5 last). Prügina nimetati ka näritud nätsu (2 vastajat), riide- jm silte (2 vastajat), suitsukonisid (2 vastajat), suitsupakki, jäätisepulki, rehve.

Järgmisena küsiti lastelt, kas nende kodus sorteeritakse jäätmeid. 61% lastest kinnitas seda, 37% vastas, et kodus jäätmeid ei sorteerita. Üks laps polnud kindel.

Seejärel uuriti ka, kas meie lasteaias sorteeritakse prügi. 92% lastest vastas jaatavalt, eitavalt 8%. 

Viimaseks sooviti ankeedis teada, kas laps teab, kuhu peab erineva prügi panema. 77% lastest vastas küsimusele jaatavalt, 16% eitavalt. 3% vastas, et ei tea. Üks vastaja vastas, et teab, kuhu panna paberijäätmed, ning üks laps vastas, et viskab puu alla. 

Transport

Selles valdkonnas uuriti vastusevariantide abil, millise transpordivahendi abil lapsed igapäevaselt lasteaeda tulevad ja koju lähevad. Autoga tuleb lasteaeda 60% lastest, jalgsi 21% lastest, jalgrattaga 13% ning bussiga 7%.

Vesi

Viimase valdkonna küsimused keskendusid selle, et teada saada, mida lapsed arvavad, kust puhas vesi tuleb ning mis saab edasi mustast veest.

Esmalt uuriti, kas laps teab, kust tuleb kraanivesi. 48% lastest arvas seda teadvat, 38% lastest ütles, et ei tea. 14% lastest lisas ka täpsustusi, nt kraanist (4 last), torudest (2 last), kanalist. 

Seejärel uuriti, kas laps teab, mis saab edasi kasutatud veest. Jaatavalt vastas 27% lastest, eitavalt 61% lastest. 12% lastest täpsustas, et kasutatud vesi läheb teise kraani, kraani alla, kraanikausist alla, torust alla, läheb usside auku, vesi pannakse kinni, vesi läheb tiiki. 

 

Lapsevanemad

Ajavahemikul 09.09-15.09.2022 läbi viidud veebiküsitluses osales 48 lapsevanemat.

Info, teavitamine ja kaasamine

Esmalt uuriti, kas lapsevanemad saavad majja sisenedes infot selle kohta, et Kungla lasteaed on keskkonnasõbralik lasteasutus. 98% lapsevanematest vastas sellele jaatavalt, 2% eitavalt. 

Järgnevalt uuriti lapsevanematelt, kas nad on teadlikud sellest, et meie lasteaia üheks prioriteediks on keskkonnaharidus ja keskkonnasõbralik käitumine. Selle küsimusele vastasid jaatavad kõik lapsevanemad (100%). 

Järgmiseks sooviti teada, kas lapsevanem on lasteaia kodulehel märganud infot, et osaleme Rohelise Kooli programmis. Jaatavalt vastas 92% vanematest, eitavalt 6%. 2% vastajatest vastas, et ei külasta lasteaia kodulehte.

Seejärel uuriti, kas lapsevanemad teavad, kas meie lasteaed on pälvinud keskkonnamärgise roheline lipp. 85% lapsevanematest vastas jaatavalt, 2% eitavalt, 13% vanematest vastas, et ei tea või ei ole kursis. 

Küsiti ka, kas meedias või sotsiaalmeedias (ajalehes, Facebookis) on lapsevanem märganud infot meie lasteaia keskkonnaalaste tegevuste kohta. Jaatavalt vastas 75%, sellist infot ei olnud märganud 23%. Üks lapsevanem mainis, et ei külasta neid kohti. 

Elurikkus, loodus ja õueala

Selles valdkonnas uuriti esmalt, kas lapsevanem on märganud lasteaia õuealal lindude pesakaste ja toidumajakesi, putukahotelle. 81% vanematest vastas, et on neid näinud, 19% vastas, et ei ole näinud. 

Järgnevalt uuriti, kas vastajad on märganud, et lasteaias on rajatud aed- ja köögiviljapeenrad, et lapsed näeksid, kuidas toidutaimi kasvatada ja selle raames õppida lihtsamaid aiatöid. 98% vanematest vastas jaatavalt, 2% vastas, et on näinud piltidelt. 

Küsiti, kas lapsevanem on märganud oma lapse rühmal peenart, mille eest hoolitseda. 90% vastanutest oli seda märganud, 10% mitte. 

Järgmisena uuriti, kas vastajad on märganud, et õuealal on ala, kus muru ei niideta ning kus lapsed saavad taimi ja putukaid uurida. 71% vastanutest on sellist ala märganud, 29% ei ole näinud. 

Kliimamuutused

Selles valdkonnas sooviti teada, kas vanem on oma lapsele selgitanud, et toidu järelejätmine on toidu raiskamine. 81% vanematest vastas jaatavalt, 15% eitavalt. Üks vastaja kirjutas, et see ei ole toiduraiskamine, kui toit lapsele ei maitse. 

Järgmise küsimusega uuriti, kas vastajad on oma lapsele selgitanud, miks peab toidujäätmeid muudest jäätmetest eraldi koguma. 40% vanematest vastas, et on seda oma lapsele selgitanud, 56% ei ole. Üks vanem kirjutas, et on seda osaliselt selgitanud ning üks vastaja kirjutas, et kui laps ei ole ise omale toitu tõstnud, siis ta ei pea taldrikut tühjaks sööma. 

Viimane küsimus soovis vastust sellele, kas lapsevanem jätab automootori külmal ajal tööle, samal ajal, kui toob oma lapse rühma. 77% vastas sellele küsimusele eitavalt, 10% jaatavalt. Üks vanem vastas, et teeb seda mõnikord ning ülejäänud täpsustasid, et laps tuleb lasteaeda jala või et perel ei ole autot.

Energia

Esmalt uuriti, kas vanemad on omalt poolt teinud midagi, et lasteaias energiat säästa. 33% vanematest vastas sellele küsimusele jaatavalt, 62% eitavalt. 5% vastanutest mainis, et ei oska öelda või ei mäleta.

Järgnevalt sooviti teada, kas lapsevanemad on märganud, kas lasteaia välisuksed on varustatud sulguriga. 85% vastanutest oli seda märganud, 15% mitte.  

Küsimusele, kas rühmaruumis on liiga palav, vastas jaatavalt 42% vanematest ja eitavalt 50%. Üks vastaja arvas, et on just parajalt soe, üks leidis, et kesksuvel on liiga kuum, ühe vastaja arvates on lausa liiga palav ning üks vastaja ei osanud seda kommenteerida.

Viimane küsimus uuris, kas vanemad on märganud, kas lasteaias põlevad tuled ka valgel ajal. 94% lapsevanematest vastas sellele eitavalt, 2% jaatavalt ja 4% ei teadnud vastata.

Globaalne kodakondsus

Selles valdkonnas uuriti, kas lapsevanem on vestlusest lapsega aru saanud, et lasteaias tutvustatakse lastele teiste maade kombeid ja kultuuri. 58% vastas sellele jaatavalt, 40% eitavalt. Üks vastaja arvas, et tema laps on alles liiga väike. 

Järgmiseks uuriti, kas vanemad on täheldanud, et lasteaias tutvustatakse lastele süsteemselt Eesti tähtpäevi, toite, muinasjutte, muusikat ja oma kodukohta. Selle vastas jaatavalt 94% vastanutest ja eitavalt 6%. 

Seejärel uuriti, kas vastaja on oma lapsele õpetanud, et inimesi ei tohi halvustada nende päritolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu. Seda kinnitas 92% vastanutest, eitavalt vastas 4%. Vastati ka, et laps on alles liiga väike, kuid tulevikus kindlasti selgitatakse seda teemat.

Järgmisena küsiti lapsevanema arvamust selle kohta, kas lasteaed on loonud kiusamisvaba õhkkonna. Jaatavalt vastas sellele 81%, eitavalt 6% vastajat. Osa vastajaid lisas, et ei tea, oleneb rühmast või on veel vara vastata. 

Tervis ja heaolu

Selles valdkonnas sooviti esmalt teada, kas lapsevanema arvates toetab lasteaia päevakava lapse rohket liikumist. 94% vastanutest arvas seda, 2% vastas eitavalt. Toodi ka välja, et sõltub rühmast ja õpetajast ning veel ei oska vastata.

Järgmiseks uuriti, kas laps käib oma perega nädalavahetusel väljas jalutamas või mängimas. Jaatavalt vastas 90%. Selgitustes toodi välja, et seda tehakse mõnikord või lapsed jooksevad koduhoovis. 

Uuriti, kas lapsevanema arvates meeldib tema lapsele lasteaias olla. 90% vanematest vastas jaatavalt, 2% eitavalt. Selgitustes kirjutati, et muidu meeldib, aga magada ei meeldi, lapsele muidu meeldib, aga hetkel on tagasilangus või et laps käib lasteaias vähe.

Küsitluses uuriti ka, kas lapsevanema jaoks on oluline, et laps sööks lasteaias tervislikku toitu. Seda kinnitas 96% vanematest, sellele vastas eitavalt 4%. 

Toiduvaldkonnas uuriti veel, kas laps sööb igapäevaselt salateid, puuvilju jm tervislikku. Jaatavalt vastas 75% küsitletutest, eitavalt 15%. Vanemad lisasid, et vahel laps sööb, vahel mitte. Toodi välja, et laps sööb lasteaias, aga kodus mitte. 

Sooviti teada, kas lapsevanemad pakuvad lapsele magusate jookide asemel joogiks vett. Seda kinnitas 90% vastanutest. Osa vanemad täpsustas, et mõnikord joob laps ka magusaid jooke

Veel uuriti, et kui vanemal on mure kasvatusküsimustes, kas ta saab sellest lasteaias kellelegi rääkida. Jaatavalt vastas 81% vastanutest, 8% vastas eitavalt. Selgitusena toodi välja, et seni pole veel vaja läinud või sõltub rühmast ja õpetajast. 

Meri ja rannik

Esmalt uuriti, kas lapsevanem on viinud aegunud ravimid tagasi apteeki. Jaatavalt vastas 37% vastanutest, eitavalt 63%. 

Järgmisena sooviti teada, kas lapsevanem on pööranud tähelepanu sellele, mida tema saaks teha, et vähendada veekogude saastatust. Jaatavalt vastas 48% vastajatest, eitavalt 50% vastajatest, 2% täpsustas, et on seda teinud mingis mõttes. 

Küsitluses uuriti ka, kas lapsevanem on lapsele rääkinud veelindude toitmise kahjulikkusest. Jaatavalt vastas 73% küsitletutest, 25% vastas eitavalt. Lisati ka, et veel mitte.

Prügi ja jäätmed

Selles valdkonnas sooviti esmalt teada vanemate arvamust, kas lasteaias kogutakse biojäätmeid muust prügist eraldi. Jaatavalt vastas 94%, vastajatest 6% ei olnud kindel. 

Järgmisena uuriti, kas lapsevanemate arvates lasteaias kogutakse paberit ja pappi muust prügist eraldi. Seda kinnitas 94% vastanutest, vastajatest 6% ei olnud kindel.

Uuriti ka, kas lasteaias kogutakse pakendeid muust prügist eraldi. Seda kinnitas 94% vastanutest, vastajatest 6% ei olnud kindel. 

Vanematelt sooviti ka vastust küsimusele, kas lasteaias kogutakse pandipakendeid. Seda arvas 58% vastajatest, eitavalt vastas 10%. 32% vastajat kirjutas, et ei tea või ei ole märganud. Üks vastaja kirjutas, et ei koguta, aga võiks. 

Järgnevalt sooviti teada, kas lapsevanemate meelest on lasteaias lapsele selgitatud jäätmete sorteerimise vajalikkust ja seda, mis sorteeritud jäätmetest edasi saab. Jaatavalt vastas 77% lapsevanematest ja 8% vastas eitavalt. 15 % vastajatest kirjutasid, et nad ei tea, ei ole kuulnud või lapsed ei ole kodus rääkinud. 

Transport

Selles valdkonnas uuriti esmalt, kas lapsevanemal on sõltuvalt elukoha kaugusest võimalik tuua laps lasteaeda ilma autota. See on võimalik 63% lapsevanematest ning eitavalt vastas 37% vanematest. 

Küsitluses sooviti ka teada, kas lapsevanemate arvates on hommikuti lasteaia ees palju autosid. Jaatavalt vastas 83% ja eitavalt 12% lapsevanematest. Paar vastajat kirjutas, et see on nii vahepeal või et nad sisenevad lasteaeda teiselt, Kungla tänava poolt.

Eelneva küsimuse järjena uuriti, et kui vanem vastas eelmisele küsimusele jaatavalt, mida nad soovitaksid selle olukorra parandamiseks ette võtta. Enamik lapsevanemad ei osanud lahendust pakkuda (10 vastust). Arvati ka, et Lembitu tn kortermaja elanikud ei peaks lasteaia parklasse parkima või et see võiks olla ainult lasteaia kasutuses (6 vastajat). Pakuti ka, et lasteaia ja korteriomanike parkimiskohad tuleks eristada või et parklasse võiksid parkida ainult korteriomanikud (mitte teised linnakodanikud). Vastajad arvasid, et need, kes tulevad kaugemalt või kelle töökohad asuvad linna eri otstes, neil pole teist võimalust, kui tulla autoga (6 vastajat). Soovitati tuua lapsi lasteaeda jala (5 vastajat), ühistranspordiga (1 vastaja) või kasutada sõidujagamisteenust ühest piirkonnast tulijate puhul (1 vastaja). Ühistranspordi puhul toodi miinusena välja, et bussiliiklust on praegu palju vähendatud. Neli vastajat arvas, et parkimisplats võiks olla suurem ja parkimine võiks toimuda ka Kungla tn pool, üks inimene arvas, et parkimiskohti tuleks vähendada. Lisaks mainiti ka seda, et see sõltub lapsevanemate teadlikkusest ja soovist autosõite vähendada ja lapsevanemate planeerimisoskusest. Pakuti ka, et lapsevanemad võiksid lapse lasteaeda toomisel valida kellaaega ning võiks rakendada keelumärki kellaajaga. 

Vesi

Küsitluses uuriti, kas vastaja on lasteaias märganud, et taimede kastmiseks kogutakse vihmavett. Jaatavalt vastas 58%, eitavalt 31% lapsevanematest. 11% vastajatest ei osanud vastata, ka seepärast, et lapsed ei suvel lasteaias. 

Uuriti ka, kas lapsevanem on oma lapsele selgitanud, et kraanivett on mõistlikum juua kui pudelivett. Seda kinnitas 71% vanematest ja eitavalt vastas 29%. 

Viimasena uuriti, kas lapsevanema arvates tema laps teab, kust tuleb kraanivesi ja mis saab kasutatud veest edasi. Jaatavalt vastas 31% lapsevanematest ja eitava vastuse andis 58%. Mitu inimest kirjutas, et ei oska öelda või et laps ilmselt ei ole aru saanud, kuigi lapsevanem on sellest rääkinud. 

 

Personal

Ajavahemikul 09.09-15.09.2022 läbi viidud veebiküsitlusele vastas 26 lasteaia töötajat.

Info ja teavitamine

Esmalt uuriti personali arvamust selle kohta, kas majja sisenev külaline või lapsevanem saab infot selle kohta, et oleme keskkonnasõbralik lasteasutus. Seda kinnitas 92% vastanutest, üks töötaja vastas eitavalt ning üks vastaja ei osanud vastust anda.

Ankeedis küsiti töötajate arvamust selle kohta, kas lapsevanemad teavad, et lasteaia üheks prioriteediks on keskkonnaharidus ja keskkonnasõbralik käitumine. Jaatava vastuse andis 85% vastanud personalist, eitavalt ei vastanud keegi. Pakuti ka, et ei tea või et uued lapsevanemad ei pruugi veel teada.

Sooviti vastust ka sellele, kas lapsed on mõistnud, et lasteaias väärtustatakse keskkonnahoidu. Seda uskus 65% vastanud personalist, eitavalt vastas 16%. Kommentaarides lisasid mitmed inimesed, et osad lapsed on mõistnud, osad ei ole või et suuremad on mõistnud, väiksemad veel mitte.

Sooviti veel teada, kas meedias või sotsiaalmeedias on piisavalt infot meie lasteaia keskkonnaalaste tegevuste kohta. Seda arvas 81% vastanutest, pigem ei nõustunud 8%. Vastanutest 11% arvas, et võiks olla veel rohkem. 

Elurikkus, loodus, õueala

Selle valdkonna esimene küsimus uuris, kas meie lasteaias on piisavalt toalilli. 89% töötajatest arvas, et on piisavalt. Üks vastaja arvas, et on liiga vähe, üks töötaja arvas, et vanasti oli palju rohkem ja oli rohkem erinevaid liike (lillenurgad) ning toodi välja ka, et puudub info teiste rühmade kohta.

Järgnevalt sooviti vastust, kui palju erinevaid taime-, seene- ja loomaliike lapsed tunnevad. Vastanutest 50% on seda uurinud, 35% mitte. Vastati ka, et on käsitletud loomi, et sel õppeaastal ei ole veel jõudnud, et lapsed on alles väikesed ning et veel ei tea, kuna töötaja on ise alles uus. 

Küsitluses uuriti järgmiseks, kas töötaja teab, millised putukad, linnud ja teised loomad elavad lasteaia õuealal või külastavad seda. Jaatavalt vastas 69% töötajatest, eitavalt 8%. Mitmed vastajad arvasid, et tunnevad eri liike enam-vähem, kuid mitte kõiki (eriti mitte putukaid).

Küsimusele, kas paned lindude toidumajja toitu, vastas jaatavalt 73% osalenud personalist, eitavalt 15%. Lisati, et talvel mõnikord või et pole veel väikeste lastega nii kaugele jõudnud. 

Järgnevalt uuriti, mis on meie lasteaia õuealalt veel puudu. 3 inimest ei osanud sellele vastata. Kaks vastajat arvasid, et oluline on olemas. Üks vastaja arvas, et las jääda ruumi ka lastele. Pakkumiste osas jagunesid vastused laias laastus kaheks: soovid, mis olid seotud loodusega, ja soovid, mis olid seotud mängimise ja aktiivse tegevusega. Kõige enam soovisid vastajad õuealale kasvuhoonet (8 vastajat), väikest looma või lindu, kelle eest saaksid lapsed hoolitseda (5 vastajat) ja ilmajaama (4 vastajat). Ühe korra nimetati ka päikesekella, marjapõõsaid (nt valge sõstar, tikker, aroonia), kust lapsed saaksid marju süüa, ning mainiti ka tahvlit õueala elanike tutvustusega. Laste aktiivse tegevusega seoses sooviti madalseiklusrada (2 vastajat), ämblikuvõrku ronimiseks, lisapinke ja -laudu õuesõppeks, muusikariistu. Juhiti tähelepanu ka sellele, et turnikas tuleks välja vahetada ning ka õueala auto ja buss juba lagunevad.

Uuriti veel, milline on töötajate meelsus lasteaia õuealal peetavate loomade või lindude kohta. Seda sooviks 50% vastanutest, ei sooviks 39%. Seisukohta ei osanud võtta üks inimene. Pakuti, et võiksid olla kevadel ja suvel rendikanad. Üks inimene arvas, et see oleks tore, kuid see peaks olema ühe inimese südameasi, kes seda veaks. 

Kliimamuutused

Selles teemaplokis uuriti, kas lasteaias on tehtud midagi, et tekiks vähem toidujäätmeid. Jaatavalt vastas 96% küsitletutest. Täpsustuseks lisati, et ülejäänud leib kuivatatakse, lapsed söövad seda meeleldi. 

Järgnevalt sooviti teada, kas lasteaias kasvatatakse ise maitsetaimi (nt rohelist sibulat vm). Sellele küsimusele vastasid jaatavalt kõik vastajad (100%). 

Uuriti, kas lastega kokates kasutatakse peamiselt kohalikku, lähedalt transporditud toorainet. Sellele vastas jaatavalt 69% vastanutest ja eitavalt 15%. Kaks vastajat ei osanud sellele küsimusele vastata. Lisati, et seda tehakse võimalusel ja et vahel otsustatakse odavama/mugavama kasuks.

Energia

Selles teemavaldkonnas uuriti esmalt, kas vastaja teab, kui palju elektrit lasteaias erinevatel kuudel ja aastatel kulutatakse. Seda arvas teadvat 19% vastanutest ja mitteteadvat 69%. Kommentaarides lisati, et juhtkond teab ja informeerib töötajaid, kuid arvud lähevad meelest. 

Küsimusele, kas lasteaiamaja on korralikult soojustatud, vastas jaatavalt 65% küsitletutest ja eitavalt 19%. Osa inimesi (16%) ei osanud sellele küsimusele vastata. 

Järgnevalt uuriti, kas päevavalges on lambid kustutatud. Jaatava vastuse andis 89% vastanutest, eitavalt vastas 4%. Vastati ka, et enamasti on lambid valgel ajal kustutatud, kuid ka seda, et sagedasti põlevad tuled valgel ajal just koridorides. 

Veel sooviti teada, kas vastajate meelest on rühmaruumis parajalt soe. Seda kinnitas 89% küsitletutest. Üks töötaja vastas eitavalt, üks arvas, et mõnikord, ning üks vastaja kirjutas, et sügisel on paras, kuid suvel liiga palav. 

Globaalne kodakondsus

Selles valdkonnas uuriti, kas lasteaias tutvustatakse lastele teiste maade kombeid ja kultuuri. Jaatava vastuse andis 73%. Lisati, et vajadusel, suuremate laste puhul rohkem ja üks vastaja veel ei teadnud seda. 

            Veel sooviti teada, kas lastele tutvustatakse nende rühmas käivate teisest kultuuriruumist pärit laste kombeid, toitu ja keelt. 93% töötajatest vastas sellele küsimusele jaatavalt. Üks vastaja veel ei teadnud seda ning üks vastaja ütles, et tutvustatakse küll, kuid mitte sõimerühmas.

            Järgmisena sooviti teada töötajate valmisolekut õpetada teisest kultuuriruumist ja teise kodukeelega lapsi. 86% vastanutest on selleks valmis, eitavaid vastuseid ei olnud. Üks vastaja kirjutas, et ei tea, kas oskab, samuti kirjutas üks vastaja, et tal ei ole piisavalt teadmisi ja keeleoskust. Vastati ka, et seda tuleb nagunii teha ja saame hakkama. 

Veel sooviti teada, kas lastele tutvustatakse järjepidevalt Eesti tähtpäevi, toitu, muinasjutte, muusikat ja oma kodukohta. Seda kinnitas 96% vastanutest. Üks vastaja täpsustas, et seda on kavas teha.

Uuriti, kas lastele õpetatakse, et inimesi ei tohi halvustada nende päritolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu. Seda kinnitas 96% vastanutest. Üks vastaja täpsustas, et seda on kavas teha, kui lapsed kasvavad.

Selle valdkonna lõpetuseks sooviti teada, kas vastaja on loonud kiusamisvaba keskkonna. Sellele andis jaatava vastuse 85% vastanutest. Täpsustuseks lisati, et selle nimel tehakse iga päev tööd, selgitatakse lastele jne, aga vahel tuleb lastevahelist kiusu ette. 

Tervis ja heaolu

Selles teemavaldkonnas sooviti kõige pealt teada, kas lastele on loodud päevakava, mille jooksul nad saavad palju liikuda. Seda arvas 96% vastanutest. Eitavalt vastas üks töötaja. 

Sooviti ka teada, kas lapsed oskavad töötajate arvates õigesti käsi pesta ja ka teevad seda. Seda arvas 42% vastanutest ja 15% andis eitava vastuse. Mitmed inimesed arvasid, et seda tuleb igapäevaselt meelde tuletada. Lisati ka, et seda alles õpitakse või et vanemad lapsed oskavad. Mainiti ka, et pestakse käsi küll, aga mitte päris nii, nagu peaks. 

Järgnevalt uuriti, kas lastele meeldib lasteaias olla. Jaatavalt vastas 92% küsitletutest. Märkustena lisati, et enamikule meeldib ning et väiksemad alles harjuvad. 

Sooviti teada, kas lasteaia töötajad teavad, kuidas tuleb lapsi uute maitsetega harjutada. Seda teab 85% vastanutest ning ei tea 8%. Lisati ka, et lapsi tuleb meelitada või et võiks rohkem teada. 

Küsimusele, kas lastel on võimalik iga päev õues mängida ja õppida, vastas 96% jaatavalt ja 4%, et enamasti, kui mõnikord on erandeid.

Uuriti veel, kas toas toimuvate tegevuste ajal on liikumispausid. Seda kinnitas 96% vastanutest ja 4% vastas, et see oleneb tegevusest. 

Järgnevalt uuriti, kas vastaja käib ise nädalavahetusel või õhtuti väljas liikumas. Sellele vastas jaatavalt 77% ja eitavalt 15% vastanutest. Paar inimest kommenteerisid, et mitte regulaarselt. 

Seejärel sooviti, et töötajad kirjeldaksid, mil viisil nad hoiavad oma vaimset tervist. Kõige enam nimetati jalutamist, looduses ja üldse värskes õhus viibimist (13 vastajat), teatris, kinos ja muudel üritustel käimist (9 vastust), raamatu lugemist (8 vastajat), üldiselt enda tassi täitmist ja lõõgastumist/puhkamist (7 vastajat), töö ja eraelu vahele piiri seadmist, prioriteetide paikapanekut (5 vastajat), trenni tegemist (4 vastajat), oma perega/lastega/kallite inimestega koosolemist (4 vastajat), muusika kuulamist (3 inimest), reisimist (2 vastajat), kunstiga tegelemist (2 vastajat), trennide andmist, heade mõtete mõtlemist, mediteerimist, teraapias käimist, vaikuses olekut, lemmiksaadete vaatamist, kokkamist, ristsõnade lahendamist, käsitöö tegemist, aiatööde tegemist.

Sooviti ka teada, kuidas saaksime lasteaias paremini üksteise vaimset tervist  toetada. Kõige enam sooviti, et töötajad toetaksid ja abistaksid üksteist (9 vastajat), et märkaksid üksteist (5 vastajat) ning et toimuks erinevaid ühisüritusi (5 vastust). Oluliseks peeti ka üksteisest hoolimist (4 vastust), kuulamist (3 vastust), positiivset suhtumist (3 vastust), ausust, avatust ja oma vajadustest rääkimist (3 vastust), mõistmist (2 vastust), heatahtlikkust (2 vastust), omavahelist suhtlust (2 inimest), paindlikkust (2 vastust), asutuse poolt rahalist panust nt trennide või spaakülastuse toetuseks (2 vastust) ning seda, et töö saaks tehtud tööajal, mitte vabal ajal (2 inimest). Veel nimetati kokkuhoidmist, kovisiooni, ühiseid kokkuleppeid ja lubadustest kinnipidamist, inimeste võtmist sellisena, nagu nad on,  leppimist sellega, et kõik ei saa kõigile meeldida. Vajatakse ka õpetusi lõõgastava hingamise või teiste harjutuste kohta ning mainiti ka seda, et kasuks ei tule teiste õpetajate töö vaatlemine ja hindamine. 

Teemavaldkonna lõpetuseks uuriti töötajalt, kas mure korral saab ta sellest kellelegi lasteaias rääkida. Jaatavalt vastas 85% küsitletutest, eitavalt vastas üks töötaja. Täpsustuseks kirjutati paaril korral, et oleneb murest (kodustest muredest ei räägita) või et kui räägitakse ka tööasjust, siis alati ei mõisteta.

Meri ja rannik

Esmalt uuriti, kas õppetöös on mere ja rannikuga seotud teemasid ja tegevusi. Sellele vastas jaatavalt 69% ja eitavalt 15% vastanutest. Lisati mitmel korral, et tegevused on pigem üldiselt veega seotud või et selliseid tegevusi veel ei ole, kuna lapsed on väikesed. Üks inimene ei osanud sellele küsimusele vastata. 

Seejärel sooviti teada, kas lasteaias tehakse õppekäike veekogu äärde ning seal temaatilisi mänge ja vaatlusi. Seda kinnitas 81% vastanutest. Üks inimene ei osanud antud küsimusele vastata ning ülejäänud ei ole veel teinud, kuna lapsed on alles liiga väikesed.  

Järgmiseks uuriti, kas lasteaias kasutatakse koristamisel ja nõudepesul loodussäästlikke puhastusvahendeid. Sellele vastas jaatavalt 73% vastajatest ja eitavalt 4%. Ülejäänud vastajad ei osanud arvata või ei teadnud küsimusele vastust.

Küsiti ka, kas vastaja on viinud aegunud ravimid tagasi apteeki. Seda kinnitas 58% vastanutest ja eitava vastuse andis 35%. Kaks inimest on viinud ravimid perearstile, kuna apteek ei ole vastu võtnud.

Viimaseks uuriti, kas lastele räägitakse veelindude toitmise kahjulikkusest. Jaatavalt vastas 89%, ülejäänud vastajad täpsustasid, et lapsed on praegu liiga väikesed (sõimelapsed).

Prügi ja jäätmed

Selles teemavaldkonnas uuriti esmalt, kas lasteaias võiks koguda ka pandipakendeid. 42% vastajatest arvas, et jah, ja 42% vastajatest arvas, et ei. Arvati ka, et iga pere peaks oma panditaaraga ise tegelema ning et kui lasteaias panditaarat tekib, siis vajaduspõhiselt tuleks sellega tegeleda. 

Personalilt uuriti veel, kas teatakse, kui palju jäätmeid lasteaed tekitab. Seda arvas teadvat 65% vastanutest, 27% ei teadnud. Nimetati, et seda saab järgi uurida. 

Selle valdkonna viimane küsimus uuris, kas töötaja mõistab, miks on oluline jäätmeid sorteerida. Sellele vastas jaatavalt 100% vastanutest.

Transport

Selle valdkonna esimene küsimus keskendus selle, kas personal on uurinud, kui palju lapsi tuleb lasteaeda jalgsi, jalg- või tõukeratta, ühistranspordi ja autoga. Jaatavalt vastas 85%, eitavalt 15% vastanutest. 

Seejärel uuriti, kas lasteaeda teenindav transport sõidab lastele ohutult. Seda kinnitas 92% vastanutest. Vastati samuti, et ei tea ning et lapsi tuleb sel ajal jälgida, kuna teenindav transport läbib mingis osas õueala. 

Uuriti ka, kas hommikul on lasteaia ees palju autosid. Jah-vastuse andis 81% küsitlenutest, ei-vastuse 8%. Üks inimest täpsustas, et ei tea, ning üks inimene lisas, et ei tea täpselt, kuna rühmaaknad on teisele poole. Üks vastaja arvas, et see oleneb ka kellaajast, kell seitse hommikul ei ole palju autosid. 

Samuti sooviti teada, kas lasteaia töötajad on teinud kaardi (skeemi), kui kaugel lapsed ja õpetajad lasteaiast elavad ja arutlenud, millise transpordivahendiga (või jala) oleks neil kõige parem lasteaeda tulla. Sellele vastas jaatavalt 39% vastanutest ja eitavalt 46%. Lisati veel, et ollakse vaadanud kodude kaugusi linnakaardilt, sel teemal on arutatud ning kindlasti on seda plaanis teha. Üks vastaja ei osanud sellele küsimusele vastata.

Valdkonna viimase küsimusega sooviti saada vastus küsimusele, kas autoga tööle tulevad töötajad oleksid nõus muutma oma harjumust ning tulema tööle jalgsi või jalgrattaga. 39% vastanutest vastas sellele küsimusele jaatavalt, 22% eitavalt. Täpsustati seda, et paljud töötajad tulevadki alati tööle jalgsi või et autot ei olegi.

Vesi

Käesolevas teemavaldkonnas uuriti esmalt, kas lasteaias kasutatakse kraanivett säästlikult. Jaatavalt vastas 69% vastanutest, eitavalt 8%. Kirjutati ka, et mitte alati. Kommentaarides kirjutati, et lastele meeldib veega mängida, kuid seda püütakse kontrollida. 

Sooviti veel teada, kas vastaja on lasteaias märganud, et taimede kastmiseks kogutakse vihmavett. Jaatavalt vastas 69% vastanutest, eitavalt 19%. Täpsustati, et sel suvel ei märganud või et suvel ei olnud tööl. Üks vastaja kirjutas, et vihmavett kogutakse minimaalselt.

Lisaks uuriti, kas lasteaias on vaadeldud ja võrreldud veekulu erinevatel kuudel ja aastatel. Jah-vastuse andis 35% vastajatest, ei-vastuse andis 31%. Üheksa vastajat kirjutas, et nad ei tea seda. 

Viimaks uuriti veel, kas lapsed teavad, kust tuleb kraanivesi ja mis saab kasutatud veest edasi. Jaatavalt vastas 12% vastanutest ja eitavalt 54%. Paar inimest vastas, et teavad suuremad, väiksemad mitte, samuti oldi arvamusel, et osad lapsed teavad ja osad ei tea. 

 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lasteaia esimene mudaköök mänguvalmis!

18. mail alustati meie lasteaia Rohelise Kooli töögrupi liikmete poolt lasteaia esimese mudaköögi rajamisega. Miks peaks ühes lasteaias üldse mudakööki vaja minema? Kas lastele seal mängides peale mustuse veel midagi kasulikku külge jääb? Muidugi! Lapsed saavad mudaköögis toimetades erinevaid kogemusi: nad katsetavad, õpivad tundma looduslikke materjale, nende omadusi, olekuid ja muutusi. Lastel tekib loovalt mängides ja õppides erinevaid küsimusi, millele saab üheskoos hakata vastuseid otsima ja lapsed saavad erinevate valdkondade vahel luua seoseid, mis ongi õppimise alus. Areneb laste peenmotoorika, tunnetustegevus, kujutlusvõime, sotsiaalsed ja mänguoskused. Kindlasti saab harjutada ka korra ja puhtuse pidamist. Seega kõike, mida lastel on vaja nüüd ja edaspidi, pakub neile mäng mudaköögis :) Kuidas aga esimese mudaköögi ehitamine läks? Köögi põhjaks on vahva leid Lääne-Viru Jäätmekeskusest. Uus elu on antud ühele vanale tööpingile, samuti vanadele väärt tammepuust sahtl

Lepatriinude toiduprojekt

  Lepatriinu rühma 3-4aastased lapsed lõpetasid oma esimese õppeaasta teise suure projektiga. Kui esimene projekt keskendus putukatele, siis teine projekt võttis luubi alla toidu. Uuriti, mis on toit, milliseid toiduaineid lapsed teavad, võrreldi, nuusutati, kirjeldati, maitsti, maaliti, meisterdati, lõigati, külvati, pesti, kooriti, tükeldati, segati, küpsetati, programmeeriti, pandi tabelisse, käidi õppekäigul nii kohvikus kui lasteaia köögis - väga palju põnevat sai teha, kui uuriti lähemalt toiduaineid!

Erinevad elurikkad kasvualad meie õuealal

Meie lasteaia õuealal jalutades võib kohata mitmeid põnevaid peenrakaste ja erilisi kasvualasid. Osaleme hetkel kahes projektis (rahvusvaheline lina- ja eestisisene kartulikasvatusprojekt), mis loovad lastele võimaluse jälgida taimede kasvu terve elutsükli jooksul ning võimaldavad lastel uurida, katsetada ja õppida otse tegevusväljal.  Uued infotahvlid aitavad lapevanematel ja külalistel end meie lasteaia taimekasvatusprojektide ja märgistatud kasvualadega kurssi viia! :)